Täna on rahvusvaheline müra teadvustamise päev. Liiklusmüra, tehasemüra, infomüra ... Liiga vali, häiriv, väsitav, ebameeldiv ...
Juhtkiri: Müra pole muusika
Ilmselt on igaühe kõrvad tundnud tümitavaid lööke, mille allikaks on naaberkorterist või akna all parkivast sõidukist mürtsuv helilaviin, mida on palju muusikaks nimetada. Või pidanud kuulama pühapäeva varahommikul tuure üles võtva sae häält. Või siis talunud hoopis varesekisa.
Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Ning kui helitugevus või sagedus ületab teatud piiri, kahjustab see organismi.
Karistusseadustiku kohaselt on normatiive ületava müra eest ette nähtud rahalised trahvid. Mürakaebusi saab teha iga kodanik tervisekaitseinspektsioonile. Tõsi, see eeldab avalduse põhjalikku vormistamist. Viimastel aastatel on tervisekaitseinspektsioon saanud üle saja märgukirja aastas.
Oleme harjunud ja leppinud müraga, ehk muutunud teatud piirini koguni immuunseks. Ja kui äkitselt peaks tulema vaikus, siis teeks see kõrvadele haiget. Ja nii me krutime autoraadiot, vajutame mängima teleri, paneme tänaval liikudes klapid kõrva - et olla turvalises taustamüras.
Kui mõnel meist mürast küllalt saab, otsib ta lahenduse maale kolides, kus taustaks hoopis teised hääled ning kulgemise rütm.
Müra on paratamatu, kuid teaduse ja tehnika areng ning tihenev liiklus suurendavad nõudlust uute lahenduste järele ka müra valdkonnas.
Ja kui otsida mürale alternatiive ning põgenemisvõimalusi, siis võiks kas või mõne päeva pärast, pühapäeva varahommikul tulla Rakvere teatri juurde, et koos harrastusornitoloog Peep Veedlaga pargis linde kuulata.