Katrin Talihärm: Arvele näkku vaadates, ilustamata

Katrin Talihärm. Foto: Peeter Langovits

Inimarengu aruande koostajad märgivad, et ilmselt ei olegi eesti ajaloos olnud teist nii kiire majandusliku elujärje paranemise aega kui aastail 2003-2007, mil seoses Eestis toimunud kiire majanduskasvuga jõudis meie SKP 68 protsen­dini Euroopa Liidu keskmisest.

Majandusliku elujärje paranemisega kaasnes soov parandada ka oma elamistingimusi. Inimestel reeglina polnud piisavalt sääste kodu soetamiseks. Nii ongi pangad finantseerinud sadade tuhandete uute kodude ra­jamist ja remonti. Silmaga näh­tavad muudatused eluolus sisendasid liigset optimismi, et elu muutub ainult paremaks ja sissetulekud ainult suuremaks.

Teadvustada raskusi

Paljud buumiaegsed kulutused on tehtud oma maksevõimet üle hinnates. Tänaseks on paljude sissetulekud kahjuks vähenenud. See toob paratamatult kaasa laenu tasumise võime vähenemise.

Pärast sissetulekute vähenemist ei tohi jääda ootama esimesi teatisi maksmata arvetest. Palga vähenemisega peab kaasnema elustiili muutus, samamoo­di, nagu muutus elu ka sissetule­kute suurenedes. Praegu on õige aeg vaadata üle oma püsikulud ja otsida odavamaid lahendu­si. Tarbimisharjumuste muutmisega saab tagada arvestatava kok­kuhoiu, kaotamata märkimisväärselt elukvaliteedis.

Kriitiliselt tuleks hinnata ka oma laenu maksmise võimet.

Või­malike makseraskuste teadvustamine on esimene samm prob­leemist vabanemise teel, tei­ne, ja mitte vähem oluline, on oma murega panga poo­le pöördumine.

Muutunud olud tekitavad meis trotsi ning kõige kergem võib näida probleemi ignoreerimine. See võib viia aga ebameeldivate tagajärgedeni.

Tihti on laenuga seotud lisatagatised või käendused, nii võib meie isiklikust murest saada kõigi meie lähedaste probleem.

Võimalikke makseraskusi ei ole aga põhjust häbeneda, sest vastutustundlikule laenajale pakuvad pangad sissetulekute vähenemisega seotud problee­mide leevendamiseks mitut võimalust.

Ligikaudu 70 protsenti mak­seras­kuse juhtudest on "ravi­tavad" lühiajalise maksepuhkusega.

Maksepuhkuse jooksul peata­takse laenu põhiosa tagasimak­sed, erandjuhul ka kogu laenu ta­gasimaksed. See annab inimesele võimaluse kulude kokkuhoiuks uue sissetuleku hankimise ajaks. Maksepuhkuse taotlemisel tuleb arvestada, et selle ar­vel suurenevad edaspidi igakuised laenumaksed või pikeneb laenuperiood.

Juhul kui laenuvõtjal on säili­nud kindel sissetulek, kuid maksevõime on näiteks palga vähendamise tõttu varasemast väiksem, saavad pangad pakkuda lae­nu tähtaja pikendamist, nõnda vähenevad kuumaksed.

Klientidele, kellel on mit­me­suguseid väikeseid, aga üle jõu käivaid finantskohustusi, nagu järelmaks, liising ja väikelaen, saavad pangad pakkuda kohustuste ühendamist üheks madalama intressiga suuremaks laenuks kinnisvara tagatisel.

Nii saab näiteks maja, selle sisustuse ja auto ühendamisega ühe suu­rema laenu alla vähendada iga­kuist maksekoormust.

Lahenduseks võib osu­tuda ka laenukoormuse vähendamine laenuga soetatud vara müügi või vahetuse näol. Laenulepin­gu tingimusi muutes tuleb paraku arvestada ka intressimarginaa­li tõusmise võimalusega. Intressimarginaal väljendab kliendi riskitaset ning selle tõstmine seoses kliendi makseraskustega on tavapärane.

Kiire tegutsemine

Kõige olulisem on siiski olukorra kiire teadvustamine ja tegutsemine. Oma sissetulekuid ja kulutusi võrreldes ning maksevõimet hinnates saab õiged otsused teha õigel ajal. Mitte mingil juhul ei tohi probleemi edasi lükata lühiajalise ja kõrge intressimääraga laenu võtmisega, see ainult süvendab muret.

Pangad võtavad arvesse klien­tide majandusliku olukorra eripära, koos leitakse pikas pers­pektiivis parim lahendus.