Metronoom tiksus Valdo Pandi elulooraamatu esitluse avatuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene Hion
Ene Hion Foto: Erakogu

Ene Hioni koostatud raamatu “Valdo Pant – aastaid hiljem” esitlus Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis algas sõnadeta, sest neid polnud vaja.

Tiit Kimmel Eesti Rahvusringhäälingust lükkas lihtsalt käima legendaarsest saatesarjast “Täna 25 aastat tagasi” nii tuttava metronoomi ja selle tiksumine kandis saalitäie inimesi tagasi aega, mil tuhandete televaatajate päevarütmi pani paika Valdo Pandi järjekordse saate algus.

Eks kuulajaist pungil saalis moodustasidki enamiku selles eas inimesed, kel on olnud õnn ekraani vahendusel Valdo Pandi telesärast osa saada. Nii mõndagi saateks vajalikku oli ju nüüdki laual: Valdo Pandi kartoteek, mille Tiit Kimmel ristis tolleaegseks Vikipeediaks, oma sadade märksõnadega, saadete tekstid, märkmikud kalligraafiliselt selge käekirjaga sissekannetega telemehe peaaegu kõikide päevategemiste kohta, skeemid ja joonistused. Ehk kumises nii mõnelgi kõrvus ka veel Valdo Pandi reibas häälekõla.

Ene Hionil, kes on telelegendiga nii töötuba jaganud kui paarikümne aasta jagu koostööd teinud, oli see-eest palju pajatada. Raamatu valmimise käigus oli tal ju tarvis end Valdo Pandi arhiivi nii sügavale sisse lugeda, et enda ja kaasaegsete mälestustele ja meenutustele meistri enda kirjapandust tuge leida. Valdo Pandi arhiivi säilimine oli õigupoolest ime, juhuse helde armulikkus.

Ene Hion alustas juttu sellest, mida raamatusse kirja ei saanudki, kuigi kuulajaile oli huvitav kõik, sest raamat on nii uus, et lugenud olid seda vaid külalised. Kirjastuse Maagiline Ruum esindaja Irena Raudla sõnul müüdi raamatu esmatrükk imeruttu läbi ning peagi jõuab poodidesse teine ja nüüd juba hoopis suuremas tiraažis.

Õhtu jooksul kujunes pilt mitmekülgselt andekast mehest hulga värvikamaks, kui omaaegsetest teleri ees veedetud tundidest meelde on jäänud. Ei puudunud ka salapärased detailid suure konspiraatori sünniaasta kummaliste mutatsioonide kohta erinevates dokumentides. Ilmselt oleks õigem panna Valdo Pandi sünnidaatumi – 21. jaanuar 1928 – taha küsimärk. Täielik selgus puudub ka tema sõjamehetee keerdudest-käändudest leegioni ja Punaarmee vahel.

Praeguse haridusreformi valguses on Valdo Pant oma vaid üheksa aastat kestnud kooliteega mõtlemapanev näide suure iseõppija tõeliseks fakti- ja seostamisvirtuoosiks kujunemisest. Pandi ülikooliks said põhjalik materjalide läbitöötamine saadete eel, süsteemi loomine, asjade enesele peensusteni selgeks tegemine ning muidugi suhtlemine ja uudishimu ümbritseva ilmaelu vastu.

Ene Hion kasutas Valdo Pandi legendaarsust iseloomustades mõtlemapanevat sõnapaari – ta oli talumatult populaarne. Populaarsus kui taak ja õnnistus.

Ene Hion on mahutanud raamatusse hulganisti Pandi-aegsete telekuulsuste värvikaid meenutusi. Telemaja praegustest tähtedest silmapaistvamate tunnustamiseks antakse välja Valdo Pandi nimelist auhinda. Tiit Kimmeli sõnul on see telerahva jaoks väga kõrge tunnustus. Vahel on televaatajalgi armas tabada mõnda saatejuhti alustamas pandiliku hoogsa fraasiga: “Oleme oma kaamerate ja mikrofonidega tulnud ...”

1999. aastal valiti Valdo Pant Eesti XX sajandi suurkujude hulka.

TELEMEES

Valdo Pant (21. jaanuar 1928? Valgjärve vald – 30. juuli 1976 Tallinn) oli armastatud raadio- ja teleajakirjanik, publitsist ning dramaturg.

Õppis Sadala koolis, Mustvee gümnaasiumis ja Tartu õpetajate seminaris. 1944. a teenis lühikest aega Saksamaa lennuväe abiteenistuses, hiljem Punaarmees.

1945-1947 õpetas noor Pant Kohtla-Järvel lapsi, harides neid geograafias, joonistamises ja algkoolis kõigis ainetes.

10. mail 1947 hakkas tööle Eesti Raadios. On “Päevakaja” ristiisa, aitas eetrisse jõuda RAMETO viktoriinidel ja teistel raadiosaadetel.

3. oktoobrist 1965 kuni surmani töötas Eesti Televisioonis. Tegi sarju “Täna 25 aastat tagasi”, “Reportaaž mitte millestki”, “Kas mäletad?”, “Viitevisioon” ja “Jupiter”. Juhtis telemälumänge, mängis ise Eesti-Soome ühissarjas “Naapurivisa” ja raadio “Mnemoturniiris”.

1976. aastal alustas saatesarju “Täna 35 aastat tagasi” ja “Hispaania – inkvisitsioonist internatsionalismini”. Need jäid pooleli, sest 48aastane Valdo Pant suri 30. juulil 1976.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles