:format(webp)/nginx/o/2017/10/26/7255357t1h2dcc.jpg)
/nginx/o/2009/05/01/171376t1h10e0.jpg)
Haljala külje all asuva Tatruse küla elanikud on mures, et kevade saabudes hakatakse tihedamini nende kodude lähedale tehtud krossirajal tolmutama ning müra tegema.
Vana krossirada tekitab pahameelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi laius kõne all oleval maatükil Viru kolhoosi prügimägi. Haljala valla majandusspetsialisti Marko Teiva sõnul teinud kolhoosi motoklubi mehed sinna pärast prügimäe sulgemist amatööride raja.
"See oli 25 aastat tagasi, seega on Haljalas juba mototraditsioon," ütles Marko Teiva ja lisas, et 80ndate keskel peeti Haljalas isegi üks Eesti meistrivõistluste karikaetapp, samuti on seal harjutanud mitmed motosportlased. Kuid praegusteks sõitjateks on valla noored, kellele on see üks vaba aja veetmise võimalustest.
Krossiraja üleviimine valla mõnda teise paika ei ole samuti võimalik, sest puudub sobiliku maastikuga maaala.
Tolm ja müra
"Kui on tuul ja neli-viis mootorratast sõidavad, on kogu tolm majade peal, kõik on nagu jahu sees," kurtis Tatruse küla Ristikivi elanik Virve Mägi, kelle koduõuelt rada praktiliselt läbi läheb.
Kohalikud elanikud tunnistavad, et tänavu on sõitjaid olnud möödunuga võrreldes vähem.
"Koolipiigad-poisid leidsid koha siin varemalt öösiti pidu panna, uksed lahti, tümakas põhja - sellest on nüüd vaikus, tuleb kiita kohalikku konstaablit," märkis naabruses elav Harri ja tunnistas, et pärast seda, kui vald pani välja sildid kellaaegadega, mil rada tohib kasutada, on asi samuti paremaks läinud.
"Aga pesu ikka välja kuivama ei pane, kui mürin ning möll häirib. Tullakse kaugemalt, sõidetakse paar-kolm tundi, siis on mõneks ajaks rahu," rääkis Harri.
Rohkem mõistmist
"Sõnum motosõitjatele on, et kui on tuuline ilm, siis võiks vältida teelõiku, mis jääb elamiste vahetusse lähedusse, või hoopiski sel päeval sõitmata jätta. Sooviks kahepoolset mõistmist," teatas Marko Teiva.
Haljala motoklubi H.M.G. eestvedaja ning mitme mäkketõusu korraldaja Erkki Salak ütles, et kui Haljalas ei oleks olnud krossirada, kus maast madalast sai käia teiste sõite vaatamas ning ise harjutamas, siis istuks ta praegu tõenäoliselt arvuti taga ja kujundaks logosid.
"Aga nüüd on motokross mu elu," kinnitas Salak.
Haljala krossiraja näol on tegemist riigile kuuluva maaga, kus kehtivad avaliku korra eeskirjad. Haljala vald pani eelmisel kevadel rajale välja sildi kellaaegadega, mis valla majandusspetsialisti Marko Teiva sõnul väljendab head tahet ja eeldab kainet mõistust raja kasutamisel.
"Et tegemist on reformimata riigi maaga, on valla käed seotud. Uues üldplaneeringus on see puhkepargi maaala, mis tähendab seda, et sinna võib tulla krossirajast kuni kepikõnniradadeni," selgitas Teiva.
Haljala valla maakorraldaja Kaja Roolaht ütles, et vald ei ole suutnud tõestada, et krossiraja viimane omanik oli Viru kolhoos, ning seepärast ei ole õiguslikku alust peremeheta vara arvele võtta.
Kuid niipea, kui Lääne-Viru keskkonnaamet on kooskõlastanud Haljala valla üldplaneeringu, mille kohaselt krossiraja piirkond on märgitud puhkealana, saab alustada maa taotlemist valla munitsipaalomandisse.