Homme on järjekordne riigipüha. Ametlikult on märgitud kalendrisse, et tegemist on kevadpühaga, kuid Nõukogude ajast mäletame, et 1. mail tähistati töörahva püha ehk solidaarsuse päeva.
Juhtkiri: Töörahva või töötute püha?
Mõiste "solidaarsus" käib küll kokku punaste nelkidega, kuid kestva majanduskriisi ajal räägitakse just sellest õige palju. Et peame olema solidaarsed ja kõik üheskoos palku langetama või muud sarnast.
Äripäev tegi ettepaneku hakata kord aastas tähistama ettevõtjate päeva, et nemad on tegelikult need suure töö tegijad. Kindlasti ongi, sest ettevõtjateta poleks töölisi ja poleks tööd. Aga mis oleks üks ettevõte ilma heade töölisteta?
Praeguses nutuses turuolukorras jäävad töötuks nii ettevõtjad kui töölised. Virumaa Teataja arvates võiks olla kalendriaastas üks koht töötute päeval, näiteks selsamal 1. mail.
1. mail tähistame ka viie aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. Kindlasti on selle liiduga igaühel oma suhe, kuid fakt on, et Eestis läks ühinemine üsna valutult ja praegugi ollakse siinmail liidu suhtes sallivad.
Viie aastaga pole küll ühisrahale üle mindud ja seda võimalikku liitumist on aina edasi lükatud, kuid silmanähtavaks on ühinemise plusspooled teinud vaba tööjõuliikumine ja hulk toetusprogramme, mille toel on saadud korda teed, ehitised või mis on aidanud meie põllumehi.
Ööl vastu 1. maid tähistatakse ka volbripäeva, mis on paljuski kujunenud liigseks alkoholitarbimise peoks, et mitte öelda - padujoomiseks.
Mõnes maakonnas on pandud alkoholimüügile selle öö hakul lausa suuremad piirangud, Lääne-Viru maavanem usub siiski inimeste mõistusesse. Moraali pole siinkohal mõtet lugeda, eks homme on tagajärjed näha.
Paljudele on see lihtsalt üks vaba päev, et kartul maha panna, hoov puhtaks riisuda või aiapingid välja sättida.
Mõni läheb ehk mõttetalgutelegi.