Eesti puidugraanulid kütavad Euroopa elektrijaamu

Kuido Kuntro Foto: Teet Suur

Väike-Maarja külje all Ebaveres asub ASi Kalvi Mõis pelletitehas, mille tooted ei soojenda üksnes Põhjamaade kodusid, vaid kasutatakse kütusena ka Euroopa elektrijaamades.

Pelleteid ehk puidugraanuleid toodetakse Väike-Maarja vallas Ebaveres alates aastast 1999, kasutades kaubamärki FLEX HEAT.

ASi Kalvi Mõis juhataja Kuido Kuntro rääkis, et ettevõte kuulub Taani kontserni FLEXA, mille põhitegevus on mööblitootmine ja Taanis asuva müügifirma FlEX HEAT kaudu käib ka pelletite eksport.

Kolm laevatäit kuus
Iga kuu läkitatakse Väike-Maarja vallas Ebaveres asuvast tehasest Kunda sadama kaudu teele kolm laevatäit puidugraanuleid. Laevalastiks 3000 tonni pelleteid.

"Põhiosa puidugraanuleist kasutatakse kütusena Taanis, kuid osa toodangust läheb kütteks Belgia, Suurbritannia ja Rootsi riigi elektrijaamadele. Näiteks Inglismaal köetakse elektrijaamu kivisöega, mille hulka on segatud meie toodetud pelletid," teavitas Kuntro.

Elektrijaamade kütmist pelletitega põhjendas Kuntro sellega, et mujal Euroopas on kivisüsi, kütteõli ja maagaas oluliselt kõrgemalt maksustatud kui Eestis. Samuti ei eelda puidugraanulite kasutamine elektrijaamades CO2 kvoodi ostmist. Kolmas põhjus on, et teatud osakaal peab kütuses olema biomassi, sest Euroopa Liidu direktiivid nõuavad keskkonnasõbralike biokütuste suuremat kasutuselevõttu.

"FLEX HEATi pelletid on keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastudest, kasutamata sealjuures lisandeid," selgitas Kuido Kuntro. Ta lisas, et puidugraanulite tootmise mõte on ka see, et neid on erinevalt hakkepuidust võimalik suhteliselt lihtsalt kaugele transportida. "Põhiliselt pakime oma toodangu 16- ja 24kilogrammistesse kottidesse. Tonni pelletite kütteväärtus võrdub umbes 0,5 tonni kerge kütteõli või viie ruumimeetri küttepuude omaga."

Ilma tagasilöökideta
Kalvi Mõis ASi pelletitehas on üks neid väheseid firmasid, mis viimastel aastatel pole saanud tunda tagasilööke. Töötajate arv on püsinud stabiilne. 33 töötajaga ettevõte on viimase kolme aasta jooksul kasvatanud oma aastakäibe 120 miljonilt kroonilt 200 miljoni kroonini. "Huvi puidugraanulite vastu on tekkinud seoses kütteõli ja maagaasi hinna ebastabiilsusega maailmaturul," märkis Kuntro. "Toodame taastuvast biomassist ja meie toodangul pole seetõttu järske hinnahüppeid."

Tehas töötab klientide nõudluse rahuldamiseks kuust kuusse neljas vahetuses. Hingetõmbeaega lubatakse kolmeks nädalaks suvekuudel, kui võetakse ette korralised remonditööd. "Viimastel aastatel oleme investeerinud tehasesse 50 miljonit krooni. Investeeringutest kõige olulisemad on olnud ümar­materjali töötlusliin ja koorepõleti, asendamaks maagaasi," selgitas Kuntro.

Tooraine tuleb põhiliselt 70 kilomeetri raadiusest. "Tarnijateks on sae-ja höövlitööstused ning metsa ülestöötajad," lisas ta.

Ekspordiks läheb 97% toodangust. Ja Kuntro ei usu, et koduturu osakaal lähiaastatel väga palju kasvab, sest turu maht tootmismahuga võrreldes on Eestis esialgu marginaalne. "Kuid huvi suurenemist on märgata. Pelletiküttele lähevad üle nii koolid kui eramajapidamised," ütles Kuntro.

Keskmiseks jaemüügihinnaks on praegu 2850 krooni tonn.
Et Euroopa turul tugevalt kanda kinnitada, vastavad FLEX HEATi pelletid Euroopa standardi CEN/TC 335 kõige kõrgematele nõuetele.

CEN-standard määratleb, millistele omadustele peab pellet vastama ja kuidas neid omadusi määratakse.

"Enim jäl­gitavad omadused on: läbimõõt, niiskus, tuhasisaldus, mehaaniline tugevus, tihedus, kütteväärtus. Kõige kõrgemad nõudmised on kodutarbijate jaoks tehtavatele pelletitele, kõige madalamad nõudmised elektrijaamades," kommenteeris Kuntro.

Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev rääkis, et Väike-Maarja valla pelletitehas on nende sadama üks arvestatavamaid kliente ja kindel koostööpartner. "2008. aastal moodustas pelletite vedu 5,5 protsenti Kunda sadama käibest," nimetas Nikolajev.

Puidutööstusfirma JELD-WEN Eesti AS saeveski juhataja Veiko Erm ütles, et aastas ostab Väike-Maarja pelletitehas neilt 80 000 kuupmeetrit kuiva saepuru, 25 000 kuupmeetrit märga saepuru ja sama palju muid saematerjali jäätmeid. "Piltlikult on see päevas kümme rekkakoormat puidutööstuse tootmisjäätmeid, millest Väike-Maarjas valmistatakse biokütust," sõnas Erm.