Kultuur: Lihtne idamaine performance

Kwon Soo Imi "Where is My Mind?" Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Lõuna-Korea

performan­ce

'i-kunstnikud Lee Jung Hun ja Kwon Soo Im lõid tundeid ja meeleolusid, kujundeid ja sümboleid - lihtsatel teemadel, kuid mõjusalt.

Rakvere teatrikohvikus festivali Diverse Universe raames esitatud kolm perfomance'it - Lee Jung Huni "Spider" ja "Attemp­ting Suicide" ning Kwon Soo Imi "Where is My Mind?" - jutustasid kujunditest kantud lugusid meisterliku ja väljendusrikka kehavalitsemise ning vaimse kontsentratsiooni koostoimes.

Lee Jung Hun lisas oma etteastetesse paraja koguse huumorit.

Kunst koos mittekunstiga
Lee Jung Hun, siniseks võõbatud näoga meesämblik, ajas tasapisi ja tarmukalt oma inimloomalikku ämbliku-asja, vedas vaatajate ümber võrguniidi.

Tema "Attempting Suicide" ehk aina ebaõnnestuvate enesetapukatsete rida kätkes nalja enam, kui teema lubanuks oletada.

Kwon Soo Imi "Where is My Mind?" mõjus kui suur meelelis-meeletu püüdlemine: nõtke naise võitlemine kilest vabaks, köidikuist vabaks. Kuni avaneb viimsesse karpi kätketud tühjus ja taandumine kilekookonisse.

Rakvere teatri peakunstniku Erki Kasemetsa sõnul on perfor­mance'i-kunstis ühendatud kunst asjaar­masta­jaliku mittekunstiga.

"Need piirid on udused. Sageli hakataksegi hindama performance'it teatrikunsti seisukohalt, mis on täiesti vale lähenemine. Peab otsima pigem ülesehitust ja sõnumit. Igaüks püüab, nagu oskab. Kellel on mingi erihuvi, näiteks tantsulisus, siis nad arendavad seda külge edasi. Aga algusplatvorm on kõigil täiesti vaba," rääkis Kasemets.

Igaüks alustab ideest ning valib vahendid selle kõige paremaks teostamiseks ja väljendamiseks.

Eesti kunstiakadeemias perfor­mance'i-kunsti õppiv Mai Sööt ütles, et teda vaimustas, kuidas korealased lihtsad teemad põnevalt lahendasid.

"Nad võtsid lihtsad teemad, nagu see, et karp on tühi või inimene üritab ennast tappa ja ei sure ära, valisid muu­sika, mida oleme sada korda kuulnud. Samas on need inimlikud teemad teostatud nauditavalt. Hämmastav, kuidas millestki nii lihtlabasest on võimalik midagi nii head teha," arutles Sööt.

Söödi sõnul on korealaste performance eesti omast totaalselt erinev. "Kui meie püüame otsida võimalikult huvitavaid teemasid ning imelikke, absurdseid ja veidraid lahendusi, siis nemad võtavad kõige lihtsama teema ja lahendavad selle vormiga huvitavalt," selgitas ta.

Olid kohal ja andsid kõik
Teise põhierinevusena nimetas Mai Sööt kunstnike kehameisterlikkust. "Lisaks emotsionaalne mäng, mis meenutab animafilme - ülereageeritud näoilmed. See on asi, mida meie kultuuris eriti ei kasutata."

Tantsijannas hindas ta väljendusvabadust. "Nad mõlemad panid välja maksimumi, mõtlemata, kas see on hea või kontseptuaalselt sobilik. Nad olid kohal ja andsid kõik," sõnas tulevane performance'i-kunstnik.