Nädala kaja: suu kinni, kui palved ei aita

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eva Samolberg-Palmi.
Eva Samolberg-Palmi. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Tihtilugu tehakse tegusid, mille sisule või sügavamale olemusele ei mõelda. Sellest ajendatuna kutsus veebikeskkonna Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik mitteusklikke üles Eesti hümni 3. salmi ajal vaikima, kui neid häirib, et seal palvetatakse kristliku Jumala poole, keda nad ei usu. Jumala mainimine hümnis olevat seda põhjendamatum, et on teaduslikult tõestatud asjaolu, et palved ei aita.

Säärane mõtteavaldus on leidnud nii toetajaid kui neid, kes arvavad, et riigi hümni torkida ei maksaks. Mõttemees Jaan Kaplinski on näinud siinkohal võimalust enda kohendatud hümniversioonile, kus “Jumal” on asendatud “taevaga”. Hundid söönud, lambad rahul – arvab Kaplinski.

Tegelikult paneb kogu see jant mõtlema sellele, et kui tihtilugu tegutsetakse asja tuuma süvenemata, siis samaväärselt kasutu on millessegi ülearu süüvida ja sedasi lihtsalt tolmu üles keerutada. Eestlased on laulurahvas, tõsi, ja oma riigi hümni tuleks laulda auga, kuid üha enam võib täheldada olukorda, kus hümni laulmise hetkel on maksimaalseks pingutuseks oma istmiku toolilt kergitamine.

Lauluga kaasa tulevad vähesed, jääb vaid loota, ehk mõeldakse tol hetkel millegi suurema üle – oma riigi, oma jumala või iseenda üle.

Miks siis ei võiks inimestele jääda midagi, mis on algne, originaalne ja puutumatu? Ülemõtlemist ja -reguleerimist on niigi palju, jumala peale aga inimene ikka mõtleb. Olgu see siis kristlik Jumal või miski vägi meis enestes, millelt saame tuge ja hingekosutust.

Juuksekarva lõhki ajada ei ole mõtet maailmas, kus kõige vaimlise väärtustamine muutub niigi valitute privileegiks või oskuseks, mida ei saa enam kaasa emapiimaga, vaid milleni inimene ise ennast juhtima peab. Kui juhib.

Inimesed mõtlevad ikka asjade olemuse üle, see on hea ja mõtlemisvõime järgi tunneb inimest, sellepärast ei tarvitseks ka isand Vällikut väga hukka mõista.

Eks mõtiskles kirjamees Kaplinskigi hiljaaegu oma blogis selle üle, kas naise tahte vastane seksuaalvahekord ongi iga kord vägistamine. Sest mehe tervisele mõjuvat laastavalt erutus, mis ei lõpe penetratsiooni ja ejakulatsiooniga. Mittesoovitud vahekorra mõju naise tervisele jättis Kaplinski seekord siiski pikemalt analüüsimata.

Vabariigi eelseisva sünnipäeva puhul on hea, kui inimestele aeg-ajalt meelde tuletatakse, et meil on hümn, et meil on jumalad ja riik. Kes neisse usub, on iseasi. Sellepärast võib teema püstitajale isegi tänulik olla, sest ehk tuletab selles valguses nii mõnigi ununenud hümni sõnad meelde ning julgeb riigi sünnipäeval kaasa joriseda. Kui ka palved ei aita, siis laulda on ikka mõnus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles