Kodanikuühiskonnas on ühise turvalisuse loomisesse kaasatud ka palju vabatahtlikke, olgu siis tegemist abipolitseinike või vabatahtlike päästjatega. Vabatahtlike kaasamisega päästetöösse ja korrakaitsesse anname lisakiirenduse piirkonna turvalisuse tagamisele ning seda eriti kaugemates kohtades.
Meie keskel tegutsevate teotahteliste meeste ja naiste toetuseks on mitu kohalikku ettevõtet pannud õla alla: aidatud soetada päästevarustust või ennetustööks vajalikke vahendeid, korraldatud koolitusi ja väljaõpet, toetatud kohaliku päästeala noorteringi tegevust või hoopis sponsitud vabatahtlike üritusi.
Selliste ettevõteteta oleks meie turvalisus palju väiksem. Et neid ja teisigi innustada, tunnustas siseminister veebruari algul ettevõtteid abipolitseinike toetaja ja vabatahtlike päästjate toetaja aunimetusega.
Riigina oleme viimastel aastatel sisuliselt kahekordistanud rahalist toetust priitahtlikele pritsimeestele: tänavu küündib see ligi 900 000 euroni. Hoolimata masu jätkuvast pitsitusest, eraldasime raha – kokku 100 000 eurot – ka abipolitseinikele, kes on suureks abiks avalikku korra tagamisel maal ja linnas.
Panus ei piirdu ainult rahaga. Juba tunamullu määrasime kõiki nelja päästekeskusesse ja nelja prefektuuri ametisse vabatahtlike koordinaatorid.
Tore on tõdeda, et 2012. aasta lõpuks kasvas vabatahtlike päästekomandode arv ligi sajani. Lisaks sai eelmisel aastal alguse komme tunnustada ettevõtteid, kes on oma põhitegevuse kõrvalt leidnud kitsastest aegadest hoolimata võimaluse toetada vabatahtlikke. Sama olulised on meile ettevõtjad, kes on igakülgselt aidanud oma vabatahtlike ridades kaasalöövaid töötajaid, lubades neid koolitustele ja osaleda tööajast päästetöödel. Tunnustuse osaliseks on nii mullu kui ka sel aastal saanud kümneid ettevõtjaid nii Võrust, Virust kui Saarest.
Näiteks Lääne-Viru maakonnas võib esile tuua aktsiaseltsi Tamsalu EPT, kes soosib igati oma töötajate tegevust vabatahtlikuna. Tamsalu EPT töötajad on ühtlasi päästekomando autojuhid, kes ka tööajal on võimelised kohe reageerima, kui on vaja välja sõita. Ettevõte on võimaldanud oma töökojas teha päästeautole ka remonti. Vähetähtis pole, et töömehed saavad tööajast vajalikel päästealastel koolitustel osaleda.
Eestis on sadu ettevõtjaid, kes annavad oma töötajatele vaba aega päästetööl osalemiseks. Jah, töölt puudutud aja eest ei maksa riik kummalegi poolele hüvitist. Aga just seetõttu on esmatähtis tööandja tahe vabatahtlike tegevusele kaasa aidata ja seeläbi ka kogukonna turvalisusele. Lisaks paindlikule töögraafikule on paljud ettevõtjaid läinud kaugemale, andes tasuta kasutada ruume ja tehnikat ning pakkudes tugiteenuseid tasuta või soodustingimustel. Vähem oluline pole ka vabatahtlikuna tegutsevate töötajate tunnustamine.
Vastutustundlikud ettevõtjad pälvivad avalikkuse ja kogukonna tunnustuse selle eest, et oma igapäevaste ärihuvide kõrvalt annavad panuse ka üldisesse heaolusse. Selline ettevõtja on oma maakonnas, vallas või linnas atraktiivne nii tööandja kui koostööpartnerina.
Vabatahtlikud ei asenda kunagi elukutselisi pääste- ega politseiametnikke, vaid täiendavad neid, ühendavad kogukonda ning suudavad kiiresti ja õigesti abistada esimeste ohumärkide korral. Just seetõttu on nende teadmised ja oskused hindamatud. Kutsun üles kõiki neid, kes hoolivad oma lähedaste turvalisusest, aitama hea sõna ning teoga neid mehi ja naisi, kes vabatahtliku päästja või abipolitseinikuna tegutsevad. Veelgi enam, kui vähegi võimalik, astuma ka ise oma kogukonna vabatahtlike ridadesse.