/nginx/o/2009/08/28/227240t1h8185.jpg)
/nginx/o/2009/08/28/227240t1h8185.jpg)
Soome seisustekogu tuli kokku 1863. aastal. Avamisel oli kohal Vene keiser Aleksander II. Sellest said alguse regulaarsed maapäevad (valtiopäivät).
Kiri: Soome parlament on koos istunud 150 aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündisid parteid ja häälekandjad, Päivälehti asutati 1889, hiljem Helsingin Sanomat, et edendada soomemeelseid aateid. Kõik, ka naised, said 1907. aastast alates õiguse hääletada. Soome kodusõja järel 1919. aastal kogunenud parlamendis oli saadikuid, kes olid varem üksteise pihta tulistanud.
Soome oli sõja-aastatel 1941–1944 erandiks: parlament tegutses pidevalt. Soomlased said hääletada juba 1945. aasta märtsis, ehkki Lapi sõda sakslaste vastu kestis veel terve kuu.
Pärast sõda olid tugevad presidendid, aga 2000. aasta põhiseaduse muudatuse järel tugevnes parlamendi positsioon.