Väike-Maarja keeletammik sai järjekordse nimipuu

Kristi Ehrlich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wiedemanni keelepäeval istutati mulda Ohio ülikooli professori Ilse Lehiste nimipuu.
Wiedemanni keelepäeval istutati mulda Ohio ülikooli professori Ilse Lehiste nimipuu. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Möödunud neljapäeval peeti Väike-Maarjas Wiedemanni keelepäeva, kus pidas ettekande ka tänavune keeleauhinna laureaat, Ohio ülikooli professor Ilse Lehiste, kes sai keeletammikusse oma nimipuu.


Väike-Maarjasse rajatud keeletammik täienes veel ühe puu võrra, kui Wiedemanni keelepäeval istutati mulda Ohio ülikooli professori Ilse Lehiste nimipuu, mis on pargis juba 30nes, ning pargi infotahvlile lisati teiste laureaatide kõrvale tema nimi.


Tänavuse keeleauhinna pälvis professor Lehiste eesti keele foneetika ja fonoloogia uurimise, Eesti keeleteaduse arendamise, väliseestluse toetamise, eesti keele rahvusvahelise tutvustamise, tulemusrikka teadusliku juhendamistöö ning eestikeelse
ilukirjandusliku tegevuse eest.

Laureaat Ilse Lehiste pidas tunnustust äärmiselt suureks auks.

Valikus ei saa kahelda
Tänavuse Wiedemanni keeleauhinna kandidaat Krista Kerge ütles tunnustavalt, et Ilse Lehiste on maailmanimi. Inimene, kes on rahvusvahelise fooneetika assotsiatsiooni juhatuse elupõline liige, tänu kelle eestkostele ja tuntusele toimus Nõukogude ajal, 1987. aastal, Eestis ülemaailmne foneetikakongress, mis tol ajal oli peaaegu et võimatu.

"Täna (möödunud neljapäeval - toim.) oli võimalik kuulda, et Ilse Lehiste värskus ei ole karvavõrdki muutunud. Ta on võimeline igaks väikeseks kõneks uue uurimuse tegema," rääkis Kerge. Ta lisas, et Ilse Lehiste valimine keeleauhinna tänavuseks laureaadiks oli valik, milles ei olnud võimalik üldse kahelda.

Kõige suurem keeleuurija
Väike-Maarja vallavanem Olev Liblik­mann soovis oma kõnes mulda pandud noorele tammepuule jõudu trotsimaks tuuli ja torme ja tema nimeandjale päikest päevadesse.

"Põlvkonnad vahetuvad, generatsioonide vahetus on toimunud ka väliseestlaste leeris. Vanema põlve juured jäid isamaa mulda ja nad jäid truuks oma noorusmaa aadetele, mis toetasid meid ka võõrsil. Tallatud radadele on astunud uued põlvkonnad. Kuidas nemad oma juuri otsivad ja leiavad, on nende endi teha," lausus Olev Liblikmann.

Keelekonverentsist osa võtnud keeleteadlane ja Wiedemanni keeleauhinna 2003. aasta laureaat Mati Hint leidis, et Ferdinand Johann Wiedemann on ikkagi üks suuremaid, kui mitte kõige suurem keeleuurija, kes Eestimaal võrsunud.

"Päris ülekohtune, kui mingis ülemaailmses keeleteadlaste leksikonis on sees üks, kaks või kolm Eestist pärit keeleteadlast ja Wiedemann ei ole nende hulgas," märkis Hint, kelle arvates on Wiedemann kõige produktiivsem, andekam ja töökam keeleteadlane.
Hint lisas, et Wiedemanni teoreetilised seisukohad eesti keele olemuse kohta on äärmiselt arvestatavad ja tänapäevased, kuigi need pärinevad aastast 1875, 1879.

F. J. Wiedemanni keeleauhinda antakse välja 1989. aastast väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles