Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale kandideerib tänavu seitse kirjandusteost: Meelis Friedenthali “Mesilased”, Andrus Kasemaa “Leskede kadunud maailm”, Tiina Laanemi “Õnnelik jää”, Karl Martin Sinijärve “Sureliku muuga”, Urmas Vadi “Tagasi Eestisse”, Rein Veidemanni “Tund enne igavikku” ja Liivia Viitoli “Eduard Vilde”.
“Nimekirja koostamisel lähtusime auhindajate pakutud valikust, žanrilisest mitmekesisusest ja raamatukogude komplekteeritusest,” ütles Vinni valla haridusnõunik Margit Diits.
Kirjandusauhind määratakse aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele. Auhinna määrab vähemalt seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuuluvad raamatukogutöötajate, aktiivsete lugejate, kirjandusõpetajate ja vallavalitsuse esindajad ning väljastpoolt kutsutud hindajad. Žürii koosseisu ja esimehe kinnitab Vinni vallavalitsus.
Tänavu kuuluvad Vinni vallavanema Toomas Väinaste juhitavasse žüriisse Margit Diits, Linda Freienthal, Marge Guljavin, Maie Männiste, Ilme Post, Ülle Rajamart, Ere Tammeorg, Reet Tomband ja Inna Grünfeldt.
Eduard Vilde (pildil) nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis Eduard Vilde nimelise kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni vallavalitsus.
Kirjandusauhinna määramisel võtab žürii arvesse valla raamatusõprade-lugejate arvamusi, mis on välja selgitatud kohalikes raamatukogudes. Žürii teeb oma otsuse Eduard Vilde sünnipäevaks, 4. märtsiks.
Esimese teosena pälvis Vilde auhinna aastal 1965 Rudolf Sirge romaan “Maa ja rahvas”, järgnesid Hando Runneli luulekogu “Maa lapsed” ja Mats Traadi proosakogumik “Koputa kollasele aknale”. 2012. aastal anti auhind Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”.
Auhinna satuut annab hindajaile õiguse jätta autasu välja andmata, kui ei leita sobivat teost. Seda võimalust on kasutatud auhinna 48aastase ajaloo jooksul viis korda.