/nginx/o/2009/05/06/174860t1h4ae1.jpg)
Ma usun, et nüüd teavad kõik, kes on Susan Boyle (neile, kes tõesti ei tea -
).
Madis Veskimeister: Milline on Susan Boyle´i ja YouTube’i fenomen
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne nädala eest teadsid teda vähesed ja kuu aja eest mitte keegi. Pole palju ka neid, kes on kuulnud Paul Pottsi nime, aga Suurbritannia ajakirjanduses kõlasid just võrdlused Pauliga - Susanit nimetati naljatamisi suisa Paula Pottsiks.
Mis ühendab Pauli ja Susanit? Muidugi saade - "Britannia otsib talenti". Paul, tüsedusele kalduv ja mitte kõige etema hambumusega tavaline telefonide müügimees Lõuna-Walesist, pani kaks aastat tagasi žürii vaikuses maigutama oma sooviga laulda ooperit. Nii Pauli kui Susani üle naersid publik ja hindajad, aga ainult selle hetkeni, kui nende hääl kõlama hakkas.
Mõlema videod on vaadatavuse tipus olnud Youtube'is. Pauli etteaste on kahe aastaga kogunud suisa 47,5 miljonit vaatajat, Susan piirdub vähem kui kaks nädalat pärast oma etteastet 40,5 miljoniga, mis kindlasti lööb vaadatavuse tõusu kiirusega.
YouTube'i vaadatavuse tipu ümber laiutavad tavapäraselt staarid ja superstaarid või muidu Hollywoodi filmi- ja muusikatöötuse abiga kõrgele tõstetud figuurid, vahele on sattunud küll ka mõningad kahtlased koduvideod ("Charlie hammustas mu sõrme jälle!" -
- 93 miljonit vaatamist).
Susan ja Paul on kõigest neljandas ja viiendas kümnes, kohtadel umbes nii 33 ja 45. Kuid need numbrid ei arvesta vaatamisi teistelt koopiatelt ning muudelt videoveebilehekülgedelt. Tegelikult võib igaüks oma muusikalise etteastega YouTube'is tõusta ja austajaid koguda.
Mis aga oli Susani fenomen?
Popkultuuri kriitik Mark Blankenship arvab Huffington Postis (
), et Susani esitus tegi peapesu tõsielusõude künismile ja Susani trumbiks oli ka ta vanus.
Tõepoolest, Susanit kujutati juba telesaate tutvustuses kui kassiga koos elavat daami, keda keegi iialgi suudelnud pole.
Telesõus, nagu kõikjal meedias, muudetakse esineja kellekski teiseks, et oleks vaatajale mõjusam. Tehakse karikatuur inimesest, ja just seda tehti Susani ja Pauliga.
Nad mõlemad murdsid sellest välja. Justkui inetud pardipojad, kes olid päterdanud lavale, vastanud mõnele küsimusele, esinenud ebareaalsete soovidega saada elukutseliseks lauljaks, naeratanud veidralt ...
Kui nad suu avasid, muutusid nad inimeste jaoks ootamatult uhketeks valgeteks luikedeks, sest tõepoolest - laulda oskavad mõlemad.
Ülejäänu tegi meedia. Suurbritannia on piisavalt suur riik, et sealses laia vaatajaskonnaga telesaates tõeliselt mõjusa üllatuse teha suutnud laulja paugupealt maailmameediasse viia. See aga toimis omakorda lumepalliefektina vaatajate ning imetlejate arvule.
Samuti mängib rolli keel. Bulgaarlanna üle, kes eelmisel aastal oma esinemisega uudiseid põhjustas, tehtigi ainult nalja ("Ken Lee" -
). Mis teha, kui inimene keeli ei oska.
Usun, et ka Susani mõju on olnud suurem just tänu keeleoskusele. On ju tema lauldud "Mul on unistus" muusikalist "Hüljatud" mõistetavam, kui tundmatu printsi aaria "Nessun Dorma" ("Keegi ei pea magama") Giacomo Puccini ooperist "Turandot".
Tõsi, kes vähegi ooperitest midagi teab, siis just selle Puccini aaria on Luciano Pavarotti laulnud nii kuulsaks (
), et on pääsenud Briti singlite müügitabelis teisele kohale.
See juhtus 1990. aastal ning sellegi taga võis näha meedia "kurja kätt" - BBC oli valinud selle teemalooks, näidates Itaaliast maailmameistrivõistlusi jalgpallis (
).
Muide, Paul Pottsi debüütalbum "One Chance" suutis kümmekonnas riigis müügiedetabelites esikoha saavutada, Saksamaal müüdi seda miljon eksemplari, Suurbritannias ligi 700 000. Selleski võib näha YouTube'i ja meedia ahelreaktsioonina toimivat koosmõju ja võib-olla sakslaste veidi suuremat armastust klassikalise muusika vastu.
YouTube kui nišimeedia
Meediaekspert Raul Rebane tõstab esile YouTube'i kui nišimeedia vahendajat. Teatud kiiksuga, erilised videod võivad ilma tavameediat kaasamatagi teenida kümneid tuhandeid ja suisa kümmekond miljonit vaatajat.
Näiteks loetavate blogide, aga ka inimestevahelise otsese suhtluse teel (näiteks MSN'i vestlused) levib YouTube'is materjal ja see omakorda hakkab tingima YouTube'i poolset materjali väljapakkumist teistele vaatajatele.
Rebane tõi näitena video kettaheitetehnikast - enne tema komistamist video otsa oli seda vaadanud 12 inimest. Pärast postitamist veebilehele tõusis video populaarsus märgatavalt ja kahe nädala pärast oli seda vaadatud 30 000 korda. Märgatavalt enam kui veebilehte ennast.
Samal moel võib väga hästi levitada tõesti originaalselt ja hästi tehtud folkmuusikat. Samuti populariseerida turismipiirkondi ja vaatamisväärsusi. Tarvis on vaid veidi operaatorioskusi ja kavalust.
Igatahes, YouTube on tulnud, et jääda. Ta ei asenda meediat, vaid pakub selle kõrvale uue võimaluse, mis koostöös blogide, vana meedia ning inimestevahelise suhtlusega loob ehk uue ja parema maailma.