Targa Maja ehitus algab tänavu oktoobris
Ehitusrahaga on lood segased

Projekti muutmise käigus on tulevane Tark Maja muutunud pisut väiksemaks, sest SEB pank lisaruume ei vaja.

FOTO: Fotomontaaž/Oliver Alver

“Kui palju see siis maksab ja kust raha tuleb?” pärisid Rakvere linnavolikogu liikmed üksteise järel SA Virumaa Kompetentsikeskuse juhatuse liikmelt Kalle Karronilt Targa Maja kohta.

Päris selget vastust ei saadudki, sest alguses oli juttu volikogu poolt lubatud 1,5 miljonist eurost ja EASi käest saadavast kahest miljonist, hiljem selgus aga, et EAS annab tegelikult 1,7 miljonit eurot.

Targa Maja eeldatav maksumus peaks Karroni sõnul olema 3,5 miljonit eurot pluss käibemaks.

Hoone projekteerimine on lõpusirgel ja ehitushankega plaanitakse ühele poole saada nii, et ehitus võiks oktoobris alata ning esialgsete kavade kohaselt peaks Tark Maja lõplikult valmis olema järgmise aasta 17. detsembriks. EASi toetus on vaja 2014. aasta lõpuks ära kasutada.

Kalle Karron arvas, et pool aastat on vajadusel võimalik ka ajapikendust saada.

Puudu oleva raha asjus peetakse läbirääkimisi partneritega, kes on kompetentsikeskuse tegevusse kaasatud. Partnereid on kümneid, kuid reaalset rahalist toetust pole seni veel keegi neist lubanud.

Rakvere linnavolikogu liige Matti Jõe arvas, et hanke käigus võib hoone hind oluliselt muutuda, ja küsis, et kui Tark Maja peaks kavandatust kallimaks kujunema, kes siis ehituse kinni maksab. Sellele küsimusele Karron vastata ei osanud. Ta lisas, et Nordea pank on avaldanud huvi võimalusel uude hoonesse kolida ja sedakaudu annaks ehk ka raha juurde saada. See eeldaks aga ruumiprogrammi väga suurt ümber tegemist.

Targa Maja arhitekt Oliver Alver ütles, et algsete kavadega võrreldes on suurim muudatus see, et SEB pank jääb samale pinnale, kus praegugi, ehk vanasse pangamajja. Esialgu oli kavas, et pank kolib uude hoonesse ja pangamaja esimene korrus jääb linnavalitsusele.

“Kui ma SEB otsusest kuulsin, hakkas mul arhitektina kohe palju kergem, sest pangamaja esimese korruse saal on küll sobilik pangakontoriks, kuid selle linnavalitsuse tarbeks ümber tegemine oleks väga keerukas ja tooks kaasa lisakulusid,” kõneles arhitekt.

Pangamaja teise korruse saal jääks volikogu saaliks, lisaks saaks linnavalitsus enda kasutusse uue hoone teise korruse ning suure osa esimesest korrusest.

Alver rääkis, et uue maja sissepääsu juurde tuleks avar infopunkt. “See oleks koht, kust saaks infot nii majutuse kui ürituste kohta, aga ka linnapea jutule pääsemise kohta,” ütles ta. Samuti oleks infopunkti juures kaks väiksemat nõupidamiste ruumi.

Uue maja kolmas korrus oleks see “päris” Tark Maja ehk katsepolügoon, kus saaks erinevaid tarku lahendusi proovida. Maja alla tuleb aga parkla.

Linnavolinikud juhtisid tähelepanu sellele, et sotsiaalametnike juurde saamiseks oleks vaja eraldi sissepääsu.

Kuigi EAS on esmase rahastamisotsuse teinud, oodatakse praegu EASi kinnitust projektile, et saaks hakata ehitushanget välja kuulutama.

Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et Targa Maja ehitamine läheb küll päris palju maksma, kuid see-eest saab linn ka Eestis ­ainulaadse hoone.

“Sõmeru keskusehoone läks vallale maksma üle 38 miljoni krooni, seda on oluliselt rohkem, kui meie maksame, seega arvan ma, et Rakvere linn on väga head kaupa teinud,” kõneles Juhkami. Ta lisas, et kui uut maja ei tuleks, oleks vaja praegust remontima hakata, mis ei pruugi sugugi odavam tulla.

Linnapea Toomas Varek ütles, et kui uus maja valmis, kolib sinna kogu linnavalitsus. “Praegune hoovimaja läheb siis kindlasti müüki, linnavalitsuse hoonega on lugu keerulisem,” sõnas Mihkel Juhkami.

Keerulisem on aga selle pärast, et maja on muinsuskaitse all, vajab tõsist remonti ning sobib oma olemuselt ja ruumijaotuselt vaid avalikuks hooneks.

Tagasi üles