Leelo Kukk: Rikas loodus – rikas inimene

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tänavuse looduskaitsekuu teema on "Elurikkus on elujõud". Juba traditsiooniks kujunenud igaaastase looduskaitsekuu eel oleme alati püüdnud leida teemat ja seoseid, mida inimesed kõige lihtsamini mõistaksid ning suudaksid tajuda.

Tänavuse looduskaitsekuu eesmärk on meelde tuletada, et mida mitmekesisem ja mitmepalgelisem on loodus, seda elujõulisem ta on, ja rõhutada tõika, et mida tervem on loodus, seda tervem ja rikkam on ka inimene.

Kõik on vajalik
Seda on lihtne mõista, tuletades meelde ammu tuntud fraasi - tervis on meie suurim vara. Olenemata sellest, kui rikkad või vaesed me oleme, on tervis meile kõige tähtsam. Terviseta on täisväärtuslik elu nii inimesel kui loodusel väga keeruline.

Inimene oskab öelda, millal ta end hästi tunneb. Keerulisem on tal hinnata mõne looma, ökosüsteemi või looduse kui terviku olukorda ning tajuda seost enda tervise ja looduse vahel.

Selleks tuleb asetada end rohujuure tasandile ning mõelda asjadele veidi teise nurga alt. Näiteks on meil võimas aju, ja kuigi erinevate uuringute järgi kasutame selle potentsiaalist vaid mõne prot­sendi, pole ju mõtet ülejäänud osa eraldada. Meil on kaks neeru, kaks kätt ja silma - kas meil on mõlemat vaja?

Küsimust püstitamatagi on selge, et me ei saaks loovutada midagi, häirimata meie põhitegevusi. Samas tunnistame, et lõpuni me kogu oma organismi ei tunne ning kas just seetõttu või just sellest hoolimata peame temaga väga hoolikalt ringi käima.

Kui nüüd tuua paralleel loodusega, siis meil on palju elupaiku - rabad, metsad, niidud, meil on palju liike nii taksonoomiliselt kui ka arvuliselt. Kas neid peab nii palju olema või võiks neid olla vähem, ja kui palju vähem?

Siin peame julgema tunnistada, et kui me isegi ennast ei tunne piisavalt põhjalikult, et selliseid otsuseid langetada, siis looduse kui palju keerulisema süsteemi seletamisel on meil üht-teist õppida ja ka teadaolev osa on oma nõudlikkuses aukartust äratav.

Kõik on seotud
Ühe näitena võib tuua Eestis esineva nõmme-tähniksi­nitiiva elutsükli. Liblika röövikud toituvad esialgu taimest nimega liivatee, seejärel kukutavad end maapinnale ja raut­sikute töösipelgad tassivad nad oma pessa, kus liblikaröövikud elavad parasiitidena, talvituvad, nukkuvad ja viimaks lendavad liblikatena välja.

Seega ei piisa selle liblikaliigi säilimise tagamiseks üksnes liblika kaitse alla võtmisest, vaid kaitsta tuleb kogu kooslust, mis annab liblikale võimaluse elada ja saada järglasi.

Võib oletada, kui keeruline oli jälile jõuda sellisele elutsüklile, ning usun, et palju samasuguseid seoseid on meil veel tundmata-teadmata. Kuid võime kindlad olla, et nii nagu inimene vajab kõiki oma organeid, vajab ka loodus, et olla elujõuline.

Mida mitmekesisem ning arvukam ta on, seda kergemini kohaneb muutuvates tingimustes ning suudab puhverdada raskeid olusid. Seetõttu tahame looduskaitsekuul rõhutada, et peame väga tähelepanelikult suhtuma looduse elurikkuse säilitamisse, et loodus ja meie ise oleks terved.

Kutsume inimesi ühesugust ettevaatlikkuse põhimõtet kasutama nii enda kui ka looduse puhul ehk kahtluse korral looduse kasuks - "in dubio pro natura".