Inno ja Irja Tähismaa on valmis Rakvere kultuuriellu panustama

Irja ja Inno Tähismaa.

FOTO: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Virumaa Teataja veebilehel lugejate esitatud küsimustele vastasid Inno ja Irja Tähismaa.


Millistel põhjustel üldse hakkasite oma blogi pidama?


Irja: Mina hakkasin seepärast, et mulle meeldib kirjutada. Ja päevik on selline lahe, kohutustevaba koht, kus oma mõtteid väljendada.

Inno: Mina sain inspiratsiooni Irjalt.

Blogist ei saa üle ega ümber. Milleks ja kellele on vaja Inno ja Irja kohvikut?

Irja: Vaja on inimestele, kes mõtlevad nagu meie ehk siis julgevad mõelda iseseisvalt ega kuuletu tingimusteta autoriteedile.

Inno: Arvan sama.

Kui suureks te blogi mõjuala peate või millises positsioonis see meediamaastikul on? Olete te arvamusliidrid? Kuidas end asetate?

Irja: Me oleme nagu sääsed suure elevandi turjal. Aga väga valusa hammustusega sääsed.

Inno: Kuivõrd me pole kõiki oma mõtteid jõudnud rakendada, siis on seda veel vara öelda.

Miks otsustasite Rakveres elada, mitte aga Tallinnas või Tartus?

Irja: Ma olen Rakvere tüdruk, Rakveres sündinud, siin lapse- ja koolipõlve veetnud. Minu isa Georg Vaher oli Rakvere metsamajandi direktori Simo Nõmme asetäitja. Ja kuna mu isa oli ehitanud siia Paju tänavale metsa äärde maja, mis jäi pärast tema surma kurvalt tühjaks, siis otsustasime Tartust siia kolida.

Inno: Rakvere on väga armas roheline linnake. Mina elasin varem Tallinnas Nõmmel ja mulle seal väga meeldis ning Rakvere on nagu Nõmme. Ja veel, Rakverel on väga hea ühendus nii Tallinna kui Tartuga.


Millised plaanid on teil Rakverega? Kuidas kodulinn teile tundub, mis on hästi, mis halvasti?


Irja: Plaan on siia elama jääda!

Inno: Mulle meeldib väga, et Rakveres on väga palju võimalusi neile, kes hoolitsevad oma tervise eest. Me oleme nüüd juba aasta otsa pea iga päev jalutades Rakverele tiiru peale teinud ja mõelnud, mis siin võiks veel paremaks muuta.

Näiteks talvel oli kesklinn justkui välja surnud. Aga miks mitte tuua liuväli talvel staadioni kõrvalt turuplatsile?

Oleks palju lusti nii kohalikule rahvale kui külalistele. Liuvälja juures kuuse all võiks olla väikesed poekesed, kus võiks müüa kohalike memmede käsitööd ning keskväljaku äärsed kohvikud võiks olla samuti talvel väljapoole avatud ning pakkuda kuuma teed ja glögi.

Sellised elavad keskväljakud on Euroopas väga populaarsed ning niisugused aitaksid Rakveret veel atraktiivsemaks muuta. Rakverest võiks saada selline mõnus jõulupealinn.

Tegelikult on iga vähegi kuulsam inimene linnas Rakverele pluss. Ja küsimus: millisel määral ja kuidas kavatsete liituda Rakvere kultuurieluga?

Irja: Mina oleks nõus osalema kultuuri- ja eriti kirjandusürituste korraldamisel.

Inno: Mina võiks vabalt kirjutada Rakvere teatrile mõne päevapoliitilise näidendi.

Teie kui loomeinimesed - kuidas reklaamiks te Rakveret inimestele, kes pole siia ammu sattunud ja arvavad, et tegu on samasuguse kolkaga, nagu see oli 10-15 aastat tagasi?


Irja: Rakvere pole enam ammu mingi kolgas. Siin toimub juba praegu palju põnevaid üritusi. Minu arust on Rakvere kõige seksikam linn Eestis.

Inno: kindlasti on Rakvere Põhja-Eesti üks šopingupealinnu ja kaubanduspinna poolest elaniku kohta Eestis esirinnas. Veel on Rakveres praktiliselt ammendamatud võimalused tervislike eluviiside nautimiseks, ja seda igal aastaajal.

Kui blogi välja arvata, millised on teie mõlema ambitsioonid või tulevikuplaanid? Kas siis koos või eraldi. On midagi plaanis?


Irja: Plaanis on koos raamatuid kirjutama ja välja andma hakata ja mina loodan sügisel ka uue luulekogu välja anda.

Inno: Kindlasti on minu üks eesmärkidest anda oma panus Rakvere linna ja selle ümbruse elu edendamiseks.

Praegu tegeleme veel oma kodu sisseseadmisega, aga sügisel võiks juba tõsisemaid plaane tegema hakata.

Kui palju lasete end häirida kogu sellest meediakärast, mis paratamatult teid ümbritseb? Kui palju sellest ise kasu lõikate või oskate seda ära kasutada?


Irja: Oleme sellega juba harjunud.

Inno: Mina pole kunagi osanud kärast kasu lõigata või seda ära kasutada. See oleks enesepetmine. Oleme lihtsalt need, kes oleme.

Kas te vahel teadlikult oma blogis intrigeerite ja lisate mõne mahlakama (väljamõeldud) detaili, et asjale vürtsi lisada.

Inno: Loomulikult, seda eeldab juba blogi žanr, mis on päevik, ilukirjandus, ja seetõttu peabki olema võimalikult mahlakas ja vürtsikas, aga eks seal leidub ka terake tõtt.
Irja: Inno ütles kõik ära.

Kuidas teile meeldiks lugeda blogidest enda kohta?


Irja: Meist ongi juba kirjutatud ja me oleme sellele ka vastanud, oma blogis.

Inno: Minule väga meeldib, ma võtan seda huumoriga.
Kas Edgar Savisaarega ühendab teid tagakiusatute taak või on see teadlik samm üheülbalise maailmavaate purustamiseks?

Irja: Minu meelest on Savisaar Eesti kõige võimekam ja targem poliitik.

Inno: Oleme Savisaart kaitsnud, kuna tunneme, et teda kiusatakse asja eest, teist taga taga, samas neist, kes tegelikult seisavad riigitüüri juures, pole kippu ega kõppu. Mulle tundub, et Savisaare puhul pekstakse maaslamajat ja ma pidasin vajalikuks sekkuda.

Mis põhjusel pole teie blogis üleskutset "Ära vali keskerakonda" vms? Millest tuleb teie poliitiline vihkamine reformikate vastu? Kuidas defineerite ennast poliitilisel tandril?

Irja: Ma vihkan reformierakonda, sest nad ei lasknud mul Tartusse kirjanduskohvikut teha ja hakkasid alustavale ettevõtjale kaikaid kodaratesse loopima. Olen seda ka korduvalt deklareerinud ning ma ei jäta enne, kui nad vabandavad. Poliitiliselt defineerin ennast vastutustundliku liberaalina.

Inno: Ütlen otse, reform reetis meid. Ja reformil tasub silma peal hoida juba seepärast, et see on valitsuse juhtiv partei. Reformist sõltub see, kuidas inimesed Eestis elavad. Viimased kaks aastat on näidanud, et reformikate sõnad ja teod käivad teineteisest lahus. Poliitiliselt eelistan selliseid jõude, mis seisavad armastuse, loomingu- ja sõnavabaduse ning turvalise elukeskkonna eest.

Kas tulite seepärast siia, et keskerakond näitab siin selgeid hääbumismärke? Liidriteks ma arvan.


Irja: Ei tulnud. Tulime, sest mu isa suri ja maja jäi tühjaks, ausalt.

Inno: Vastupidi, keskerakond ei näita kuskil Eestis hääbumismärke.


Kuidas tunnete end turvalises demokraatlikus riigis?

Irja: Olen riigi pärast mures, sest see omandab järjest rohkem totalitaarse riigi tunnuseid. Seal, kus kiusatakse taga teisitimõtlejaid, ei ole enam demokraatiat.

Inno: Kas turvaliseks, demokraatlikuks pidada riiki, mille pealinnas toimuvad sündmused, nagu kaks aastat tagasi juhtus, ja nagu on näidanud kohtuotsused, pole süüdi need, keda valitsus juba ette süüdi tembeldas.


Mis värk selle päranduse ja teie kinnisvaraga seoses toimub?


Irja: Sain reaalse päranduse, mille investeerisin oma vanaisa majja Tartus. Lisaks võtsin maja remondiks ka pangast laenu, aga see pole suur summa.

Tagasi üles
Back