/nginx/o/2009/05/14/178814t1h16d8.jpg)
Viru maakohus otsustab esmaspäeval, kas kuulutab välja aktsiaseltsi Rakvere Piiritustehas pankroti või mitte.
Rakvere piiritustehase saatus selgub esmaspäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere piiritustehase üks kahest ajutisest pankrotihaldurist Reet Relvik ütles, et tema hinnangul tuleks äriühingu pankrot välja kuulutada.
Piiritustehasel, millele kuuluvad veel kinnistud Tapal ja Moe asulas, on esialgsetel andmetel kohustusi 60 miljoni krooni ulatuses.
Relvik nimetas pankrotimenetlust keeruliseks, sest piiritustehase varad tagavad ka sidusettevõtete laene.
Relviku sõnul äriühingus raskeid juhtimisvigu esialgu ei tuvastatud. Ettevõttel on arvel üle 60 töötaja, kellega on tööleping lõpetamata. Piiritustehase töötajad ei saa end enne töölepingu lõpetamist töötuks registreerida. "Neil palgaarvestus jookseb," märkis Relvik.
Viru maakohus algatas ASi Rakvere Piiritustehas pankrotimenetluse aktsiaseltside Eesti Gaas ja Tartu Veski avalduse alusel.
Piiritustehased Rakveres ja Moel seisavad juba pikemat aega, sest nende piiritust kasutanud alkoholitootja Onistar lõpetas tootmise pärast majandusraskustesse sattumist.
Kohtutäitur Kristiina Feinmann üritas kahel korral tulemuseta panna äriühingu kolm kinnistut enampakkumisele. Ostjat neile ei leidunud.
AS Rakvere Piiritustehas jäi majanduslikesse raskustesse juba 2006. aastal. Krediidiinfo järgi ulatus siis kahjum aasta lõpuks 6,5 miljoni kroonini. 2007. aastal märkis äriühing aastaaruandes kahjusummaks 14,6 miljonit krooni.
Eestis ulatub piirituse tootmise ajalugu 500 aasta taha. 1921. aastal töötas Eestis 135 viinavabrikut, enamik neist Virumaal. Riik ei ole praegu Rakvere piiritustehasest huvitatud.