Head tööd teevad ajalooõpetajad, kes juhendavad meie lapsi kodu-uurimistöös, ning entusiastid, kes talletavad vanavara ja tähendavad üles minevikulugusid.
Muuseum on ajaloo varahoidla. Mälu on inimese jaoks tähtis. Muuseumiöö on igati tänuväärt ettevõtmine, et viia inimesed tagasi juurte juurde. Ajalooga kursis olemine aitab mõista paremini ka oma kaasaega. Nõnda võib kõnetada tänapäeva pensionäri aastatetagune maal kunstimuuseumis või mõnes väikses külamuuseumis olev käsikivi panna järjekindlalt jõusaalis käiva nooriku mõtlema, kui treenitud pidid naised ikka vanasti olema.
Maailmas on kõigel kõigega seos ja nende seoste teadmine ja mõistmine teeb inimese kindlasti tugevamaks.
Ehkki Eesti inimese muuseumiskäimise harjumus on veel kaugel maas keskmise eurooplase omast, on muuseumikülastajate arv aasta-aastalt suurenenud ja mullu käis iga Eesti elanik juba keskmiselt poolteist korda aastas muuseumides kultuuriväärtustega tutvumas.
Sel nädalal Virumaa Teataja veebiküljel olnud küsitluse kohaselt on tänavu muuseumi külastanud ligi viiendik vastanutest, 30% käis aga viimati muuseumis oma kooliajal.
Kindlasti on muuseumis nagu ka kinos või teatris käimise sagedus sõltuvuses nii pakutavast kui külastaja materiaalsest heaolust. Valik leivakõrvase või muuseumipileti vahel kaldub paratamatult esimese kasuks.
Ometi - ilmselt ei torma ka täna õhtul, mil muuseumidesse pääseb tasuta, sinna metsikud külastajate hordid, nagu näiteks on iga päev Ermitaaži või Louvre'i uste taga, kuid see polegi ju eesmärk omaette. Tähtis on, et inimestel on huvi oma aja ja loo, kunsti ja teaduse vastu ning et muuseumirahvas mõistab materjali huvitavalt ja sügavuti pakkuda.