Maavalitsuses Lääne-Virumaa tunnuslauset "Kõige Eestim" tutvustanud mainekujundusspetsialist Linnar Priimägi arvas, et tunnuslausest on vähe kasu, kui seda igapäevaelus toimima ei saada.
Lääne-Virumaa tunnuslauseks sai "Kõige Eestim"
21. mai 2009, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ülikooli reklaamiõppejõud Linnar Priimägi ütles Lääne-Virumaa tunnuslauset "Kõige Eestim" tutvustades, et kui inimene kulutab mingisse kohta jõudmiseks oma aega ja raha, siis tahab ta sealt ka midagi vastu saada.
"Tudengid panid kirja Lääne-Virumaa loodusväärtused ja kultuuriväärtused, sest just need on esmased, mida mujalt tulijale pakkuda," selgitas Priimägi.
Loodusväärtusi saadi kokku 150 ja kultuuriväärtusi 117, nimekirja oli aga sattunud ka mitu Ida-Virumaa objekti, nagu Ontika pank ja Aa mõis.
Siin ongi Eesti
Priimäe sõnul on Lääne-Virumaal olemas kõik Eestile iseloomulik - meri, mets, mäed, aga samuti eesti kultuuri, kirjanduse ja kirjakeele ajalugu. "Virumaa võiks kaugemalt tulija jaoks olla Eesti esindaja," põhjendas ta tunnuslauset.
"Mõte on selles, et kui sa tahad Eestit näha, siis pead tulema Lääne-Virumaale," lisas ta. "Peale Tallinna on olemas ka Eesti, ja see ei paiknegi nii kaugel - vaid tund aega autosõitu ja oletegi kohal."
Veel toonitas reklaamispetsialist, et müüa tuleks Virumaad, mitte Lääne-Virumaad, sest mujal maailmas tekitaks eesliide vaid segadust. "Brändi nimi Viru on juba sisse töötatud, nüüd tuleb see endale võtta," ütles üleni valgesse riietatud Priimägi. "Mina olen Viru valge," tantsiskles ta näiteks.
Lihtsalt iseenesest maakonna tunnuslause tööle ei hakka ja ta on vaja toimima panna. Linnar Priimäe sõnul on vaja koostada väärtuste püramiid ja leida üks ja ainus loodus- või kultuuriväärtus, mille abil maakonda müüa saaks.
"Teatris piisab, kui laval on aken, millest paistab Eiffeli torn ja kõik saavad aru, kus tegevus toimub," tõi ta näite.
Seesama Lääne-Virumaa "torn" kujuneb ka maakonna visuaalseks märgiks. Seejärel tuleb luua maakonnast ja selle väärtustest rääkivaid jutustusi, valmistada väljaandeid tähtsaimatest inimestest, vaatamisväärsustest.
"Alustama peab aga sellest, mis teil on, aga teistel ei ole," rõhutas Linnar Priimägi ja nimetas, et madaldada tuleb ka lävesid. "Tuleb näidata, et Lääne-Virumaa ei ole kaugel, siia on lihtne pääseda," rääkis ta, lisades, et maakonda tutvustavad reklaamid peaksid kindlasti olema Tallinna sadamas ja lennujaamas.
Kallid sõnad
Priimägi rõhutas, et tunnuslause ümber kesta kasvatamine on suuresti siinse rahva enda teha. "Mina olen raha juba saanud, eks ma aitan siis seda käivitada ka," lubas ta siiski ise samuti kaasa aidata.
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm ütles, et Linnar Priimägi sai maakonna tunnuslause ja selle kasutamise kontseptsiooni väljatöötamise eest
20 000 krooni.
Maavanem selgitas, et maakonna tunnuslausest on räägitud pikka aega, mitu aastat tagasi toimus ka konkurss, kuhu laekus suur hulk lauseid, millest huvitavamad olid "Jälg tulevikku" ja "Vasakul on parem", kuid spetsialistide hinnangul need tunnuslauseks siiski ei sobinud.
"Siis pöördusimegi Linnar Priimäe poole, et ta meile appi tuleks," sõnas Urmas Tamm.