:format(webp)/nginx/o/2009/05/20/182193t1hcf3e.jpg)
Sõna "sünnipäev" teeb väikesed lapsed ootusärevaks ja paljusid täiskasvanuid paneb muretsema "selle ja teise ja kolmanda" pärast. Ometi on see hetk, mis paneb vaatama veidi tagasi ja ka edasi.
Tihti on sünnipäev aeg, mil meie, muidu nii sõnaahtrad eestlased, oleme nõus veidi väljendama lugupidamist neile, kellega koos oma teekonda käime. Sageli saab aga sünnipäev uue tähenduse siis, kui kellegi vanus hakkab küündima 100 aastani. See oleks justkui kvaliteedimärk inimese elule!
Erinevad ajad
Paljude jaoks kodulinnaks saanud Rakverel on aastaid juba üle 700, terve hulk traditsioone on meist oluliselt vanemad ning osa hooneidki meie ümber on aukartustäratava vanusega - mida sellised numbrid ja tähtpäevad meile räägivad?
Maikuu lõpul lisandub Rakvere linna veel üks väärikas number - 115. Just nii vanaks või nooreks saab Rakvere Karmeli kogudus. Kui 1891. aastal siia saabunud Tõnu Saarmann mõttekaaslasi leidis ning 1894. aastal esimesed ristimised toimusid, ei osanud ta ilmselt arvata, milliseks kujunevad Rakvere tulevik ning noore koguduse homne päev.
Ometi uskus ta, et kristlikul kogudusel on midagi olulist lisada ning anda sellesse kaunisse väikelinna. Ja seda unistust on järgnevad põlvkonnad rõõmuga edasi kandnud.
Igal ajal on olnud omad väljakutsed, kuid suund ja siht on olnud sama - armastus ja lugupidamine Jumala vastu on julgustanud Karmeli koguduse noori ja vanu andma oma panust meid ümbritsevale kogukonnale.
Vahel on olnud see tagasihoidlikum ja vahel väga märgatav - 1933. aasta 3. augusti "Virulane" kirjutas uuest moodsast hoonest Rakvere Vabaduse väljaku ääres. See oli toona uue baptisti palvela ehitus ja valmimine.
1970ndatel oli tollasel nõukogude võimul suuri probleeme selle sama koguduse karjasega Arpad Arderiga, kes lisaks eesti inimeste teenimisele leidis aega ning hoolimist nn volga sakslastele ja kümnetele ning kümnetele ingerisoomlastele.
Siiani külastavad tänutundega tänaseks kaugel elavad ning kõrgesse ikka jõudnud saksa ja soome inimesed meie kogudust ja tänavad, et oli koht, kuhu nad võisid tulla ja leida sooja vastuvõttu - vahel kuudeks, aga paljudel peredel ka pikkadeks aastateks, enne kui saadi luba lahkuda oma kodumaale.
Koguduste koht
Mõne arvates on kirik ning kogudus osa meie minevikust, mis aitas paljusid läbi okupatsiooniaastate ning muudel keerulistel hetkedel. Aga kas kirikul on kohta meie ühiskonnas?
Olen veendunud, et kristlikul kogukonnal on oma ainulaadne roll tänases ning homses Eestis. Rakvere on rikas mitme koguduse poolest. Kuigi oma teenistusviisidelt oleme erinevad, on sisu ometi üks - armastus ja lugupidamine Jumala suhtes ja just see paneb ka täna meid liikuma, et anda oma panus rikastamaks erinevatel viisidel meie linna ja selle ümbrust.
115 - on seda vähe või palju ühe koguduse jaoks? Arvan, et piisavalt palju tänamaks teid kõiki, kellega koos oleme saanud olla selles kaunis linnas ning anda oma panuse meid ümbritsevasse. Kuid samas piisavalt vähe, et lugeda lõppenuks ja teostatuks kõiki soove ning unistusi.
Oma sünnipäeval, sellel nn peatusehetkel tahame tänulikult vaadata minevikku, kuid lootusrikkalt tulevikku.
Kõik huvilised on oodatud sel pühapäeval, 24. mail algusega kell 11 algavale pidulikule jumalateenistusele Karmelisse, kus musitseerib Tallinna Vineyardi koguduse ansambel ning kõneleb Lootuse küla rajaja Märt Vähi.
Õhtul algusega kell 17 on aga Helin-Mari Arder koos ansambliga pakkumas kaunist kontserdielamust kavaga "Mu süda, ärka üles!".