Öölaulupidu, ostuöö, muuseumiöö, ööjalgpalliturniir ... Nii kultuur, sport kui äri on tähelepanu tõmbamiseks korraldanud üritusi ebatavalisel ajal. Ja tundub, et see on toiminud - rahvamassid on kohale tulnud ning publik rahule jäänud.
Juhtkiri: Ööjalgpallist öörahuni
22. mai 2009, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtlemata, öös on asju. Öösiti liigub inimese mõte teisiti ja see mõjutab kindlasti emotsionaalselt nii öölaulupidulist, jalgpallipublikut kui tarbijat ostuööl.
Samas on praegused ööd juba valged ja lõhnavad.
Mõnigi üleeilsel ööl Rakveres jalgpalli vaatamas käinud inimene avastas, kuidas kevad öösel paistab ja end kuulda laseb.
Muidugi tuleb öiseid üritusi tehes arvestada tõigaga, et väga paljud inimesed pole töötuse massilise suurenemise kiuste veel koondatud ja nad peavad hommikul vara rivis olema, seega nädala sees sellist ettevõtmist, nagu oli ööjalgpall, korraldada on kaunikesti suur risk.
Aga kui seda tehakse piisavalt harva, siis täidab ta oma eesmärgi - on eriline.
Kõigil on ööpäevas 24 tundi ja nädalas seitse päeva. Kuid ühtedel meist on aega nõnda laialt käes, et ei oska vaba päevaga midagi peale hakata, teistel jälle on nõnda tihe päevaplaan, et kõigi ülesannetega toimetulekuks tuleb ööstki lisa võtta.
Kui rikkuda aga rutiini, teha tavapäraseid asju teisel ajal, koos teiste inimestega ja pisut teisel viisil, võib tulemus meid üllatada. Eks ole see ka üks ööürituste edu võti.
Peale selle muidugi, et enamasti on öised ettevõtmised täiesti tasuta või meelitavad soodushindadega, boonusena pakutakse aga kontserte või muud meelelahutust.
Ikka lootuses, et inimene ka tavaolukorras muuseumi või kaupluseni tee üles leiaks.
Ja kui amet ei kohusta öötööks, on ööaeg eelkõige parim puhkamiseks, kosumiseks. Seepärast - pidagem öösel öörahu.