Estonian Vodka tähise taotlus pälvis vastuväite

Foto: Arvet Mägi

Moe peenviinavabriku omanike taotlus registreerida geograafiline tähis Estonian Vodka vaid Eestis ja kohalikust toorainest toodetud viinale leidis konkurentide seas protesti ja vastuväiteid.

Rakvere piiritustehase ja Moe peenviinavabriku omanikfirma Estonian Spirit OÜ taotlusele registreerida geograafiline tähis Estonian Vodka laekus tähtajaks alkoholitootjate AS Liviko, AS Remedia ja Altia Eesti AS ühine vastuväide.

Estonian Spirit OÜ-l on nüüd kuu aega vastuväitele vastamiseks, misjärel moodustab põllumajandusminister komisjoni taotluse ja arvamuste läbivaatamiseks.

Eestile on reserveeritud kaitstud geograafiline tähis Estonian Vodka, mida kohalikul viinatootjal on võimalik taotleda põllumajandusministeeriumi kaudu, esitades selleks toote kohta nõuetekohase tehnilise toimiku. Eesti peab vastava toimiku esitama Euroopa Komisjonile hiljemalt 20. veebruariks 2015.

Estonian Spirit OÜ taotlusele lisatud tehnilise toimiku kohaselt võib geograafilist tähist Estonian Vodka (Eesti Viin) kanda piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades kas Eestis kasvanud teraviljast ja/või kartulist, ning destilleerimisel ja/või rektifitseerimisel on lubatud kasutada vaid Eesti vett.

Toimiku põhjal on Estonian Vodka minimaalne alkoholisisaldus 40 mahuprotsenti ning ainsate lõhna- ja maitseainetena on lubatud lisada kääritatud toorainest saadud destillaadis sisalduvaid looduslikke lõhna- ja maitseühendeid. Igasuguste kunstlike ainete ja suhkrute lisamine ei ole lubatud.

Geograafiliseks piirkonnaks tooraine ja tootmise mõistes on Eesti vabariigi territoorium.

AS Liviko, Altia Eesti AS ja AS Remedia pöördusid vastuväitega põllumajandusministeeriumi poole selleks, et esitada oma ühine hinnang geograafilise tähise Estonian Vodka tehnilise toimiku ja selle edastamise taotluse kohta.

Allakirjutanud leidsid, et geograafilise tähise Estonian Vodka määratlus esitatud tehnilises toimikus on Eesti viinavalmistamise traditsiooni seisukohalt ebaõige; ei võta arvesse nimetuste Eesti viin (tõlkes Estonian vodka) kasutamise ajaloolist traditsiooni; on taotluslikult kujundatud nii, et sellele vastaks ainult Estonian Spirit OÜ toodang; takistab geograafilise tähise Estonian Vodka kasutamist teistel Eesti viinavalmistamise traditsioonidele vastava toodangu tootjatel; on esitatud eesmärgiga saada konkurentsieelis konkurentide arvelt ja otseselt kahjustada Estonian Spirit OÜ konkurentide huve.

Keskne vastuväide puudutab Estonian Vodka tähisega viina valmistamisel kasutatavate toorainete päritolunõudeid.

Esiteks, allakirjutajad ei nõustu tehnilises toimikus esitatud nõudega, mille kohaselt peaks Estonian Vodka tähist kandev viin olema valmistatud etüülalkoholist, mis on saadud ainult Eestis kasvavast teraviljast ja/või kartulist.

See nõue piirab nende hinnangul oluliselt viina valmistamiseks kasutatava etüülalkoholi toorainet.

Teiseks ei nõustu allakirjutanud tehnilises toimikus esitatud nõudega, mille kohaselt peaks Estonian Vodka tähist kandva viina tootmiseks kasutatav etüülalkohol olema toodetud Eesti vabariigis.

“Eks selles vastuväites ole palju juttu ja vähe fakte. Siinkohal tuleks endale selgelt aru anda, et geograafiline tähis ei ole kaubamärk ja see ei kuulu konkreetsele ettevõttele, vaid Eesti riigile. Geograafiline tähis määrab ära toote geograafilise tähise kaitse. Estonian Vodkal on mingid kindlad tingimused ja kui need on täidetud, siis viin on Eesti viin, kui ei ole täidetud, siis ei ole. Meie tahame, et Eesti viin oleks tehtud Eesti toor­ainest ja kõik – põhimõtteliselt on see asja kogu sisu,” kommenteeris Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov.

Tema sõnul on mõningaid kohti läbirääkimisteks, kuid põhieelduseks on siiski, et Eesti viin võiks olla tehtud Eesti toorainest ja Eestis.

“See on minimaalne, millest me Estonian Vodka tähise puhul rääkida saame. See ei piira kellegi õigusi ega võimalusi. Kui me teeme ka samast viljast piirituse Lätis, Eestis või Soomes, siis tulemus on erinev. Kui me nimetame Eesti viinaks seda, mis on Eestis kupažeeritud (mis tähendab vee ja piirituse kokkusegamist), filtreeritud ja pudelisse villitud, siis suure tõenäosusega lükatakse see taotlus Euroopa Liidus tagasi, sest naeruväärt on minna rääkima geograafilise tähise kontekstis pakendamisest.”

Eestis on viina tehtud üle 500 aasta ja sisse toodud piiritusest on seda siin Ivanovi sõnul valmistatud viimased 13-14 aastat.

“500 aastat on ikka rohkem traditsiooni väärt kui 13 aastat. Aga eks see jääb lõpuks otsustada põllumajandusministeeriumi kokku pandud komisjonile,” nentis Ivanov ja lisas: “Ma võin tuua veel ühe näite. Kui tegin pakkumist Soome monopoolsele riigiettevõttele Alko, siis pakkumistingimustes oli selgelt kirjas, et tuleb ära näidata tootjariik. Nende tingimustes oli kirjas, et kahe erineva vedeliku kokkusegamist ei loeta tootmiseks.”

Estonian Spirit OÜ-l on Ivanovi sõnul plaan vastuväitele vastukaaluks esitada juuni alguses põllumajandusministeeriumile omapoolsed selgitused ja seisukohad.

Moe plaanib India turule toota Sangaste rukkist viina

Moe peenviinavabrikul on plaanis eeskätt India turule, aga hiljem ka koduturule hakata tootma Sangaste rukkist kirbet rukkiviina.

“See idee on alles algusjärgus, sest tegime üle jupi aja jälle puhast Sangaste rukki piiritust ja vaatame, mis sellest välja tuleb. Puhas rukkiviin on veidi teravam ja mehisem, ei ole nii tavapäraselt pehme nagu meie teised viinad. Peame natuke katsetama, aga rukkiviina tootmine on nõudlusest tulnud vajadus, kuna maailmas on hakatud tegema rukkiviina ja meiltki seda küsitud,” kommenteeris Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov. Vabrikul on plaanis selle aastanumbri sees esimene partii India turu jaoks toodetud rukkiviina teele saata, kuid Eestis Sangaste rukkiviina tänavu ilmselt müüki ei tule.

“Meil on lisaks sellele, et hakata tootma rukkiviina, võimalik sinna juurde rääkida ka lugu Sangaste rukkist, mis on osa Eesti ajaloost ja siinsest põllumajandusloost. See on võimalus Indias Eesti ajalugu tutvustada, seal keegi rukist ei kasvata, rääkimata veel Sangaste rukkist. See on võimalus turul eristuda, sest me tutvustame ennast mujal alati läbi Eesti kuvandi,” rääkis Ivanov.

Sangaste rukist kasvatava OÜ Voore Farmi juhataja Indrek Klammer leidis, et oleks ikka õige, kui Eesti viina tehakse Eesti piirtusest ja seda siis omakorda Eesti rukkist, sest puhtast rukkist saab ikka parema viina kui seguviljast või mõnest teisest viljasordist.