Mobiiltelefon näitab, kust ja kuhu inimene tööl käib

Rakveresse tuleb iga päev väljastpoolt tööle või kooli keskmiselt ligi 11 000 inimest, Rakverest läheb aga välja umbes 7000 inimest. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere linna üldplaneeringu tegemise käigus on valminud hulk huvitavaid alusuuringuid. Rakvere linna mõjuala uurimise käigus selgitati mobiilpositsioneerimise meetodil välja, kust ja kuhu inimesed tööl käivad.

Mobiilpositsioneerimise meetodil määratud Rakvere linna mõjuala, st omavalitsused, kust käib iga päev tööajal Rakvere linna üle 15% omavalitsuse elanikest, hõlmab peaaegu kogu Lääne-Viru maakonna, välja arvatud Tapa ja Rakke valla.

Lisaks kuulub Rakvere linnaregiooni Ida-Viru maakonnast Sonda vald.

Huvitavad numbrid
Üle 50% on iga päev Rakvere linna pendeldajate osatähtsus kolmes Rakverele kõige lähemal paiknevas omavalitsuses - Rakvere vallas (63,3%), Sõmeru vallas (60,3%) ja Vinni vallas (55,3%).

Üle 1000 inimese käib tööajal iga päev Rakveres Vinni, Sõmeru ja Kadrina vallast.

Lisaks Lääne-Viru maakonna omavalitsustele käib üle 100 inimese iga päev Rakveres ka Tallinna ja Tartu linnast.

Iga päev käib Rakverest kõige rohkem inimesi samuti Rakvere lähivaldadesse, kuid inimeste hulk on tunduvalt väiksem kui vastassuunalisel liikumisel.

Üle 1000 inimese käib Rakverest iga päev tööajal Sõmeru ja Vinni valda.

Kolmandal kohal, kus rakverlased tööl käivad, on Tallinn, kuhu käis uurimisperioodi kuude keskmiselt 667 inimest.

Rakveresse tuleb iga päev väljastpoolt tööle või kooli keskmiselt ligi 11 000 inimest, Rakverest läheb aga välja umbes 7000 inimest.

Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami rääkis, et inimeste liikumisest omavalitsuste vahel saab teha üpris palju järeldusi ja uuringutulemused vajavad põhjalikku analüüsimist.

Tallinnast Vihulasse
Kõige rohkem käib iga päev Lääne-Viru maakonda tööajal inimesi Harju maakonnast, 2835 inimest ehk 41,8% kõigist Lääne-Viru maakonda mujalt tööajal tulevatest inimestest.

Teisel kohal on poole väiksema inimeste arvuga Ida-Viru maakond (1410 inimest).

Lääne-Viru maakonna elanikest, kes käivad iga päev mujal maakonnas tööl, käib üle 50% Harjumaal (4351 inimest).

Üle 1000 inimese käib ka Ida-Viru maakonda (1267 ini­mest) ning veidi alla 1000 Jär­va maakonda (912 inimest).
Lääne-Viru maakonnast käib iga päev Tallinnas 3080 inimest.

Kõige rohkem inimesi käib Tallinnas Rakvere linnast, 667 inimest ehk 21,7% kõigist Lääne-Viru maakonna omavalitsustest Tallinnas käivatest inimestest.

Üle 100 inimese käib Tallinnas veel Tapa, Vihula, Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja ja Vinni vallast ning Kunda linnast.
Tallinnast Lääne-Viru maakonda käib iga päev 1873 inimest, mis on 1207 inimese võrra vähem, kui liigub vastupidises suunas.

Kõige rohkem inimesi käib Tallinnast iga päev Rakvere linna (424 inimest) ning Vihula valda (310 inimest), millele järgnevad üle 100 inimesega veel Tapa, Tamsalu, Kadrina ja Väike-Maarja vald.

Vihula vallavanem Madis Praks pakkus, et need 310 iga päev Tallinna-Vihula suunal liikuvat inimest võivad seotud olla Vihula vallas asuvate mõisate ehitus- ja remonditöödega.

"Kohapeal on ehitusfirmasid minimaalselt ja suurem osa ehitajaid käib väljastpoolt valda," lausus vallavanem.
Tema arva­tes on see kõige loogilisem põhjendus, sest teist laadi seotud tööga on seost üpriski keeruline leida.

Madis Praks lisas veel, et tööpäeviti liigub Vihula vallas ringi üsna palju ka neid, kes tulevad üheks päevaks puhkama.

"Tööaeg on inimestel väga erinev ja olen isegi märganud, et nädala sees on siin turismibusse ja eraisikuid nii autode kui jalgratastega."

Iga päev tuleb teistest maakondadest Lääne-Virumaale keskmiselt ligi 6800 inimest, Lääne-Viru maakonnast käib mujale tööle aga ligi 8100 inimest.

Talleggi tootmisdirektor ja juhatuse liige Vallo Kruusimägi sõidab igal tööpäeva hommikul Rakverest Tallinna külje alla jäävale Loole ja õhtul jälle tagasi.

Kui palju inimesi võib sarnaselt temaga sõita iga päev ühel ja samal marsruudil, ta öelda ei osanud, kuid kinnitas, et juba tema enda tutvusringkonnas leidub neid üksjagu - kes sõidab üksinda ning kes kellegi teise ja kolmandaga koopereerunud.

Oma kodukohast kaugemale tööle käimine aga Vallo Kruusi­mägile sobib. "Praegu, kui on 110 märgid väljas, jõuan mina kiiremini tööle kui meie raamatupidajad, kes tulevad näiteks Õismäelt."

Passiivse mobiilpositsioneerimise uuring viidi läbi peaaegu kahe aasta jooksul - 2006. aasta novembrist 2008. aasta septembrini -, selle tulemusi analüüsisid Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli teadurid Siiri Silm ja Rein Ahas.