Elame kiiruste ajastul, kus maailm ja vahemaad muutuvad näiliselt väiksemaks. Ka töö- ja kodukoha vahel.
Juhtkiri: Teekond tööle ja koju
Kui suurlinnades, näiteks Moskvas, peetakse normaalseks, et tööle minekuks, sealt tulekuks, kulub mitu tundi, siis Eestis see normiks veel ei ole.
Kuigi ka meil käivad paljud olude sunnil ja valikute tõttu iga päev kodust saja kilomeetri kaugusele tööle. Sajand tagasi oli sellise töökoha pidamine mõeldamatu.
Kuid igal asjal on hind. Edasi-tagasi tiirutamine on loomulikult meeletu ressursside raiskamine - kuluvad närvirakud, aeg, raha, kütus, saastub keskkond. Lisandub üksnes raha, kuigi vahest on seegi vaid näiline efekt.
Uuringute kohaselt käib üle 1000 inimese Rakverest iga päev tööajal Sõmeru ja Vinni valda. Kolmandal kohal, kus rakverlased tööl käivad, on Tallinn, keskmiselt 667 inimest päevas.
Peale Rakvere linna pakub statistika suurt mõtlemisainet ka valdadele - kui ikka üle poole vallaelanikest päeva ajal vallast minema põrutab, ei suuda vald oma inimestele küllaldaselt atraktiivset keskkonda luua.
Teisalt võib elukeskkonna mõttes seda isegi plussiks lugeda. Kui näiteks kodu - mille juures hinnatakse privaatsust, turvalisust ja miljööd, mis võimaldab puhata ja end hästi tunda - asub mõnes külas ning linna tööle sõiduks kulub umbes pool tundi, siis on sõiduaeg just see, mil saab hommikuti mõtted töölainele viia ja õhtuti need välja lülitada.
Kui elu meile paratamatult tempot dikteerib, on sellised autosõidud, kus emad-isad ka lapsi maalt linna kooli viivad, nimelt selleks ajaks, mil võib segamatult üksteisega rääkida. Nõnda saab miinused igas olukorras enda kasuks keerata - kui seda teadvustada.
Ja kui kuulute nende väheste hulka, kelle töökoht asub veerandtunni kaugusel, on teil väga vedanud.
Veelgi laiemalt mõeldes - kui on töö, kuhu minna, on ju kõik hästi.