Eduard Viiralti mälestuseks istutati tammepuu

Aime Kinnep Rakke koduloomuuseumis. Foto: Eva Klaas

Laupäeval esitleti Rakkes Aime Kinnepi koostatud raamatut "Eduard Wiiralti noorusradadel", mis annab ülevaate kunstniku lapsepõlvest ja noorusajast Rakke kandis. Trükis sisaldab ka palju pilte Viiraltist, temaga seotud inimestest ja paikadest, samuti tutvustab kunstniku nooruspõlve loomingut.

Lammasküla mõisa parki istutati punane tamm, mis meenutab, et seal on kunagi elanud eesti graafika suurmeister Eduard Viiralt (kunstnikunimi Eduard Wiiralt).

Üritusel olid kohal paljud kunstniku noorusaja paikadega seotud ning kunstniku mälestuse jäädvustamisest huvitatud inimesed, näiteks Varangult, Väike-Maarjast ja Koerust.

Teiste hulgas ka praegune Varangu mõisahoonete omanik Per Martin Tvengsberg Norrast, kes on andnud suure panuse ajaloolise koha säilimisse.

Loengu suurmeistrist pidas Eesti Kunstimuuseumi peaspetsialist, kunstiteadlane Mai Levin, kes on paljude Viiralti albumite koostaja.

Eduard Viiralt on sündinud Peterburi kubermangus 1898. aastal, kuid kui ta oli 11aastane, tuli perekond elama Eestisse, toonasesse Koeru kihelkonda, sest kunstniku isa sai Varangu mõisas mõisavalitseja koha.

Juba Varangul paelus Eduardi joonistamine, ta tegi seda kõikjal, kujutades näiteks tööliste maja, viinakööki, mägesid, allikaid. Varangul sündisid ka tema esimesed tušijoonistused.

Kui Viiraltite pere Lammaskülla kolis, õppis Eduard juba Tallinnas kunsttööstuskoolis, kuid ka Lammaskülas tegeles ta joonistamisega, seal sündis mitu portreed vanaisa Jüri Assurist.