Kunda tsemenditehase toodang on mullusega võrreldes langenud kolmandiku võrra ja töös on vaid üks pöördahi, kuid asjal on ka positiivne külg, sest keskkonnaprobleeme jääb vähemaks.
Tsemenditootjad kiikavad tulevikku
AS Kunda Nordic Tsement (KNT) tahab lähiaastatel pöörata senisest oluliselt suuremat tähelepanu alternatiivsete kütuste kasutamisele.
Tehase tegevdirektor Meelis Einstein ütles, et tänavu on plaanis viia alternatiivsete kütuste osakaal 16 protsendini, järgmisel aastal aga veerandini kasutatavatest kütustest.
"Vedelaid alternatiivkütuseid ei ole Eestis kusagilt juurde võtta, küll aga tahkeid," lausus Einstein.
KNT tehnikadirektor Kalev Sädame kõneles, et eelmise aasta alguses käivitus projekt tahkete jäätmete põletamiseks, mille eelarve on üle 31 miljoni krooni. 5,7 miljonit krooni sellest saadi toetusena nn Norra fondidest.
"Tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine oli päris komplitseeritud, sest seadmed peavad olema kasutatavad ka kuivmenetlusega ahjude puhul," lausus Sädeme, kelle sõnul peaksid uued seadmed käiku minema novembris.
Kuivmenetlusele ülemineku tähtsust rõhutasid kõik tehase esindajad, kes KNT keskkonnapäeval kõnelesid. Meelis Einstein ütles, et ennekõike on vaja lahendada CO2 kvoodi probleem, sest aastateks 2008-2012 on Kunda tehasele, kus on kolm pöördahju, eraldatud kvooti vaid kahe ahju tarbeks.
Kui vajalikud ressursid on pikas perspektiivis olemas, võib langeda positiivne otsus kuivmenetlusel tehase rajamiseks.
"See tähendab väiksemat kütusekulu ja väiksemat saastekogust," lisas Einstein.
KNT haldusdirektor Arvo Vainlo rääkis naljaga pooleks, et kui majandusel läheb kehvasti, jääb keskkonnaprobleeme vähemaks.
Meelis Einstein on kirjutanud aga tsemenditehase keskkonnaülevaates: "Hea on siinjuures see, et väiksemate tootmismahtude tõttu on meie keskkonnale jäetav jalajälg 2009. aastal paari numbri võrra väiksem."
Tootmismahud on tsemenditehases aga oluliselt vähenenud, sest kolmest pöördahjust töötab vaid üks ja kogutoodang on kahanenud kolmandiku võrra. Meelis Einstein selgitas, et vähenenud on kodumaine nõudlus, ära on kukkunud ka eksport Soome ning Venemaale.
Loe artikli täisversiooni kolmapäevasest Virumaa Teataja paberväljaandest