Ajaleht Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis korraldusel toimus Vihula mõisa konverentsisaalis arvamusliidrite lõuna teemal “Murumüts ja Vene karu”.
Eesti-Vene teemadel arutlesid Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross, AQVA Hotel & Spa juht Roman Kusma ja ajakirjanik ning poliitik Juhan Aare.
Arvamusliidrite lõunale kutsutakse kohalikke ettevõtjaid, poliitikuid, avaliku elu tegelasi ja teisi, kelle arvamus läheb üldsusele korda.
Tervitussõnad lausus Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe, kelle sõnul on arvamusliidrite kohtumine paljude jaoks tuttav, kuna toimub seekord kuuendat korda. "Seekordne teema on väga kuum ning aktuaalne igal ajahetkel," märkis Mäe.
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis esindaja Kadi Herkül lausus, et kui veebruaris sai tõstatatud seekordse kohtumise teema, ei olnud küll täpset aimu, et piirileppe arutelu just praegu nii tugevalt päevakajaline on, kuid Eesti-Vene suhtes on aktuaalsed mis tahes ajahetkel.
"Vene karu kui kujund on iseloomulik meile vaid Venemaa puhul. Soome või Euroopa karust me ju ei räägi. Sellest lähtuvalt sai valitud ka esinejate blokk," sõnas Herkül.
Esimese ettekandega esinenud Eerik-Niiles Kross lausus, et meie jaoks ei ole ajatumat teemat kui Eesti-Vene piir. "Piiriküsimus venelastega ei ole naljaasi ning oleme siiani ajanud ainuvõimalikku liini," rääkis Kross. "Me ei ole jätnud lootust, et võib-olla ühel päeval saame tagasi Setumaa, võib-olla hakkab piir jooksma sealt, kust ta peab."
Lisaks rääkis Kross ajaloolise piiri kujunemisest ja küsimustest, miks on tänasel hetkel laual just selline piirileping. "Euroopas ei ole palju piire, mis oleks praegu samad, mis nad olid 1000 aastat tagasi. Eesti-Vene piir seda suuresti on," lisas ta.
Põhjaliku ajaloolise ülevaatega astus üles poliitik Juhan Aare. "Milline on vääramatu jõud inimühiskonnas?" esitas Aare oma ettekande alguses kuulajaile provokatiivse küsimuse.
Euroopa parlamendi liige Kristiina Ojulandi sõnul valmistus ta ette analüüsimaks tänapäevast olukorda Venemaal ning Vene ja Euroopa Liidu suhetes, kuid kuulates eelkõnelejaid, leidis ajaloost siiski palju võrdlusmomente tänapäevaga. "Venemaa liigub paljuski tagasi stalinistlike meetmete suunas," lausus Ojuland.
"Püüdes Venemaad ette kujutada demokraatia definitsiooni taustal, siis pigem leiame, et Venemaa ei vasta neile tingimustele. Venemaa võiks olla Euroopale jõukas partner, kes oma riiki üles ehitab, kes investeerib haridusse ja infrastruktuuridesse, kuid jälle leiame, et see ei ole nii."