Jaanus Nurmoja: Mida teame Rakvere lauludest?

Jaanus Nurmoja. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Samal teemal 26. mai Virumaa Teatajas Pentti Kangasluoma "Tahame kuulata Rakverest loodud laulu!"

Rakverest on laule loodud vähemalt alates XX sajandi lõpuaastatest, kuid need ei ole jõudnud väga laia avalikkuse ette. On olemas ka ideid ja materjali uute loomiseks.

Vähemalt ühe Rakvere-laulu on kirjutanud Neeme Plutus aastal 1998. Tean, et ühest tema linnalaulust on helisalvestis olemas. Kas jutt on ühest ja samast või kahest erinevast laulust, ei oska ma praegu öelda.

Mitu laulu

Mõned aastad tagasi kirjutas oma Rakvere-teemalise laulu staažikas koorijuht John Tungal. Rakvere Muusikakooli direktor Toivo Peäske mäletab, et seda kanti ette ühel muusikakooli üritusel. Laulu nimi on "Rakvere kevad".

John Tungal tõi sel nädalal linnavalitsusse tutvumiseks ka laulu noodid ning väljendas põhimõttelist toetust Pentti Kangasluoma mõtteavaldustele, ehkki kahtles samas, kas just kõnealune laul suudaks täita linna "helisümboli" rolli.

Tundmatult internetikommentaatorilt saime omakorda teada, et Hans Hindpere on kunagi kirjutanud laulu "Rakvere, mu sünnilinn" ning et sellele on loodud ka tants. Usun, et Rakvere laule on sündinud sõjaeelses Eestiski.

Lisaks eeltoodule on olemas ka minu enda tehtud ingliskeelne bluusirütmis "Full of power and the best" - sõna otseses mõttes ad hoc laul, mida kuuldi kõigepealt linna päevadel 2005 ning seejärel ühel kitsama ringi üritusel, esitajaks ansambel Plingers "laiendatud koosseisus".

Kultuurilinnade võrgustiku asutamise tseremooniaks paluti ka meil leida mõni Rakvere esinduslaul, millest pianist tseremoonial katkendit mängiks. Pakkusime kaks varianti, mis on mõlemad Peep Pihlaku looming. "Lugu" ja "Õnnelik mees" ei sisalda küll linna nime, kuid on Rakvere muusikute loodust vahest kõige tuntumad. "Õnnelikku meest" on pealegi peetud oma meeleolu poolest väga rakverelikuks.

Nii rahalistel ja organisatsioonilistel põhjustel kui ka ühe laulutekstiautori ja võimaliku osatäitja Neeme Plutuse ootamatu surma tõttu pooleli jäänud muusikalis "Plats" on vaid lõputeema mõeldud sisaldama linna nime (kujul Rockvere).

Teiste laulude sõnum viitab linnale vaid vihjamisi või pretendeerib hoopis universaalsusele. Osa neist saakski õigupoolest kasutada mis tahes linna(võimu) kontekstis. Valikut loodud muusikalilauludest kuuldi mullu Rakvere linna päevadel.

Ideedest ja materjalidest

Paar aastat tagasi liikus linnavalitsuses idee korraldada Rakvere hümni konkurss. Sõnastati võimalikke tingimusi, kuid idee tasandile see tookord ka jäi. Kindlasti seaks selline konkurss autoritele teatavad loomingulised piirangud - näiteks meloodia ulatuse ning madalaima-kõrgeima noodi kohta, et ühehäälne kaasalaulmine oleks kõigile häältele sobiv ja seega võimalikult kvaliteetne.

Millal ja kuidas hümnikonkurssi oleks võimalik korraldada (kui üldse), seda vaevalt et keegi oskab täna öelda.

Mõne Rakvere-laulu olemasolu ei peaks iseenesest välistama "Tallinna laulu" siinset analoogi, mille tulemusel võiks teoreetiliselt sündida ka linna hümn (ehkki seda spetsiaalselt ei otsitaks). Linnavalitsuses seda aga sisuliselt arutatud ei ole, parimal juhul on laulukonkurssi vaid märksõnana mainitud.

Siinkirjutal tekkis ühtlasi mingi (veel üsna ähmane) ettekujutus sellest, kuidas üht lühikest viisikäiku "väge täis" sõnumiks võiks edasi arendada. Kui viisikäigu autor ise seda juhuslikult juba teinud ei ole, siis vähemalt visioon võib tal hoopis selgem olla. Küsin igal juhul järele.

Küsimus Rakvere laulust tõotab aga nii või teisiti muutuda aktuaalseks, sest kinnitamata andmetel on seoses Eesti Linnade Liidu sünnipäevaga plaanis üllitada plaat linnade lauludega.

P.S. Antud teemaga tegelemine tõi (taas) mõttesse küsimuse, et kuidas edeneb Eesti kultuuripärandi digitaliseerimine? Mis on mõistagi juba omaette teema.