Simunas alustas tööd ainulaadne külmkuivatamise tehas

Avamisüritusel pakuti külalistele esimesi külmkuivatatud marju. Lindi lõikasid läbi OÜ Freezedry juhatuse liige Mermi Kangur ja Hiina tootmistehase esindaja Minjian Zhu Hangzhou Chuangyi. Foto: Arvet Mägi

Neljapäeval avati Simunas Baltimaade esimene nii suur külmkuivatamise tehas, kus hakatakse maitsetaimi, marju, õunu, seeni ja tilli külmkuivatama.

Toiduaine külmutatakse kiirelt, seejärel eemaldatakse sellest vaakumis aeglaselt soojendades külmumisel tekkinud jääkristallid. Aurustunud jää püütakse kinni spetsiaalsete torustikega, mis on aurustunud jää püüdjad. Niimoodi kuivatades jääb toiteväärtusest alles 98% ning toidukraam maitseb ja lõhnab samamoodi kui värskelt.

Külmkuivatada saab kõiki toiduained: marjad, aedviljad, puuviljad, seened, maitsetaimed, liha, mereannid jne.

Külmkuivatamine ehk sublimatsioonkuivatamine, inglise keeles freeze-drying, on NASA teadlaste täiustatud tehnoloogia. Maailma esimene külmkuivati konstrueeriti 1904. aastal.

Külmkuivatatud toiduained säilitavad kõik peamised omadused, nagu värvus, kuju, suurus, maitse, tekstuur ja toit­ained. Kuigi toiduaine maht ei muutu, väheneb selle kaal 70-90 protsenti. Sõltuvalt pakendamise liigist on külmkuivatatud toiduaine säilivusaeg kuni 25 aastat. Tooted ei vaja säilitamiseks mingeid lisaained. Seetõttu on tulemus tervislikum ja kvaliteetsem kui teiste kuivatusmeetodite puhul.

Tehase rajanud OÜ Freeze­dry teatel on külmkuivatamine Eestis üks innovaatilisemaid toidu säilitamise meetodeid ning ainulaadne tehas annab Eestis toiduainetööstusele lisandväärtust kvaliteetse tooraine näol.

Hetkel peab firma läbirääkimisi toodete turustamiseks Eesti kaubanduskettidega Prisma Peremarket, Rimi ja Grossi Toidukaubad.

Külmkuivatatud marjade ja marjajahude vastu tuntakse huvi ka Soomes ja Jaapanis. “Jaapanlaste jaoks on põhjamaine toodang öko,” sõnas OÜ Freezedry juhatuse liige Mermi Kangur.

Kangur rääkis, et tehases saab tööd esialgu viis inimest, kuid tulevikus rohkem. “Praegu vajaksime oma meeskonda tehnilise taibuga kohalikku meest, kes tunneb kompressorite ja vaakumpumpade hingeelu,” märkis ta.

Mermi Kangur selgitas, et käimas on testperiood ning milliseks kujuneb tootmismaht, ei ole veel teada.

Kuigi eelkõige ostetakse tooraine kokku firmadelt, ja kui kohalikud inimesed ikkagi ise marjad-seened kohale toovad, siis ka neilt.

Kangur rääkis, et ettevõtte rajamisel Väike-Maarja valda sai määravaks see, et endine võitööstuse hoonekompleks sobis Freezedry tootmisvajadustega, sealhulgas on olemas puurkaev ja elektrivõimsus (200 A). Endine omanik Lia Kivaste oli lahkesti nõus kompleksi müüma.

1100ruutmeetrisele hoonele ehitati juurde 820 ruutmeetrit tootmispinda ning seati üles külmkambrid ja külmkuivatamise silinder.

“Peame kiitma ka Väike-Maarja valda, kes on meie suhtes väga toetav olnud ning koostöö on sujunud,” lisas ettevõtte juhatuse liige.

Mermi Kangur leiab, et uue tehase avamisega on võimalik edendada kohalikku maaelu ja elavdada ka tööturgu.

“See, et piirkonda luuakse täiesti uus ettevõte, on ülioluline, sest ainult töökohtade abil on võimalik tegelikult tagada elanikkonna säilimine. Uued töökohad annavad elanikele kindlustunnet ning võimaluse ise hakkama saada.

Ettevõtjaga on olnud koostöö väga hea: üksteist on mõistetud, kui on olnud vaja teha kiireid otsuseid. Loodan, et OÜ Freezdry suudab leida tooraine ostmise võimalused kohalikelt elanikelt ja ettevõtetelt, siis

on kasud veelgi laiemad,” kõneles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Enamik seadmeid on pärit Hiinast. Neljapäevasel avamisel osales ka Hiina tootmistehase esindaja Minjian Zhu Hangzhou Chuangyi Vacuum Freeze Drier Plantist, kes koos OÜ Freezedry juhatuse liikme Mermi Kanguriga lindi läbi lõikas.

Koostööpartneritele tutuvustati ka uut tehnoloogiat ning korraldati ringkäik tehase vast valminud hoones, näiteks said osalenud aimu, kuidas käib tükeldamine, sorteerimine, külmutamine, külmkuivatamine ja jahvatamine.