/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
Politseistatistika otseselt poevarguste kasvu mullusega võrreldes küll ei kinnita, kuid kaupmeeste hinnangul on pikanäpumehed hakanud tänavu oluliselt vilkamalt tegutsema.
Poevargused on mullusega võrreldes oluliselt sagenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu esimese nelja kuu jooksul registreeris politsei Lääne-Virumaal 59 poevargust. Mullu samal ajal oli neid 10.
Ida politseiprefektuuri Rakvere kriminaaltalituse komissar Kalmer Pere selgitas, et kuriteona kvalifitseeritud varguste kasv on tingitud mullu juulist kehtima hakanud seadusemuudatusest, millega määratleti kuriteoks süstemaatiline ehk vähemalt kolmandat korda sooritatud pisivargus.
Pisivarguse puhul jääb kahjusumma alla tuhande krooni ning eelmise aasta alguses käsitles politsei neid väärteona ja statistika pisivargusi üldse ei kajasta.
Seega mullu esimese nelja kuuga registreeritud kümne varguse puhul ületas kahjusumma 1000 krooni.
Näpatakse toidupoodidest
Seadusemuudatust oligi seepärast vaja, et pikanäpumehed hakkasid võimaliku kriminaalkaristuse vältimiseks võtma alla 1000 krooni väärtuses asju või toiduaineid.
Rakvere kriminaaltalituse komissari Kalmer Pere andmetel varastatakse peamiselt toidupoodidest.
Tänavu registreeritud 59 poevargusest oli 31 kriminaalmenetlust seotud süstemaatilise vargusega ehk vargusega vähemalt kolmandat korda. Registreeritud 59 vargusest 23 jäi süüteokatse staadiumisse ehk teisisõnu varas ei saanud turva-, kauplusetöötaja või tähelepanelike kodanike sekkumise tõttu tegu lõpuni teha. Varguse katse on samuti kuritegu.
Politsei hinnangul saab poevarguste kasvu seostada eelkõige majanduslanguse ja tööpuudusega. Samuti jätkab suur osa varguse eest vanglakaristust kandnutest ja sealt pärast karistuse kandmist vabadusse pääsenuist oma kuritegelikku eluviisi.
Kaupmeeste suur probleem
Sagenenud vargused on kaupmeestele suureks probleemiks. "Vargused on täiesti probleem, igapäevane teema," ütles aktsiaseltsi Helter-R tegevjuht Kalev Kivipalu. Tema hinnangul on vargused sagenenud just aasta algusest. "Möödunud aasta oli hoopis rahulikum," lisas Kivipalu.
Kauplustesse sissemurdmiste puhul varastatakse Kivipalu sõnul rohkem alkoholi ja sigarette. Päevasel ajal võetakse õhukestesse kilepakenditesse pandud toiduaineid. Lapsed varastavad šokolaadi.
Rakveres tegutseva kaupluse Nord juhataja Sirle Lepik ütles samuti, et vargused on mullusega võrreldes sagenenud ja neil on välja kujunenud püsivargad. Näpatakse peamiselt alkoholi ja lihatooteid.
Lapsed lähevad ebaausale teele jäätise pärast. Lepiku sõnul on lapsed tavaliselt nii kaua poes, et neid ei jõua lihtsalt kogu aeg jälgida.
Suurärimees Oleg Gross ütles, et temale kuuluvast kauplusteketist on juuni alguse seisuga üle Eesti tabatud 193 poevarast, varastatud kauba koguväärtus on 17 000 krooni.
Kauplustesse on sisse murtud viieteistkümnel korral. Kahjusummaks nimetas ärimees 150 000 krooni.
Grossi andmetel on mullusega võrreldes kauplustesse sissemurdmisi kolm korda ja vargusi kaks korda rohkem.
Kõige probleemsemaks piirkonnaks pidas Gross Tallinna ja Kohtla-Järvet.
Ta tõi näiteks, et Tallinnas Mustamäel asuvast kauplusest varastati 40st müügil olnud suitsuandurist 36.
Kohtla-Järvel on varaste seas moes Hiinas valmistatud väikesed helikopterid.
Sagenenud on toidu vargused, samuti poodides tekkivad puudujäägid, mis jäävad firma kanda, sest muidu ei saaks müüjad mõnes poes üldse palka.