Siseminister ei pea ilmtingimata olema politseiniku töökogemusega

Marko Pomerants. Foto: Toomas Huik/Postimees

Virumaa Teataja veebiküljel lugejate esitatud küsimustele vastas siseminister Marko Pomerants.

Olete olnud küll maavanem ja sotsiaalminister, kuid kui pädevaks te ennast tegelikult selles uues valdkonnas peate?

Varasemalt olen sisejulgeoleku valdkonnaga kokku puutunud peamiselt maavanemana ja teatud määral ka sotsiaalministrina.

Valdkonna kohta täienevad teadmised siseministri ametis olles iga tunniga. Seega võib öelda, et nii nagu mis tahes teise töö puhul, kujuneb ka siseministri pädevus eelkõige vajalikest eelteadmistest, pühendumusest, õppimisvõimest ja kogemusest.

Ma ei arva, et siseminister peaks olema ilmtingimata politseiniku või päästja töökogemusega, pigem on oluline poliitilise protsessi tundmine, sest minister on eelkõige poliitika kujundaja. Meil on olemas tugevad politsei-, pääste-, migratsiooni- ja kodakondsusspetsialistid riigis ja neile saab toetuda.

Milline on teie nägemus oma tulevasest tööst?

Siseminister on sisejulgeoleku valdkonna poliitika kujundamisel eestvedaja Eestis ning riigi esindaja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus.

Ühtlasi on siseminister valitsuskabineti liige, kes peab seisma selle eest, et eelarve oleks tasakaalus ja tekiksid eeldused majandustõusuks ning töökohtade loomiseks.

Kindlasti on siseminister ka oma erakonna tipp-poliitik ja esinduskuju. Kuid peamisem on minu jaoks see, mida ja kuidas saab siseministri töö tulemusel Eesti elus paremaks muuta.

Mida kavatsete siseministeeriumi juhtides oma eelkäijast paremini teha?

Ma ei jagaks ministrite tööd heaks või halvaks, pigem tuleks seda vaadelda kui protsessi, mida mul on kavas jätkata ja omalt poolt täiendada.

Mis teile eelkäija töös ei meeldinud ja mida kavatsete jätkata?

Ma ei pea vajalikuks eelkäija tööle hinnanguid anda, kuid Jüri Pihl on kindlasti väga suurte kogemustega ja oma ala proff. Ütlesin ka avakohtumisel ministeeriumi töötajatega, et ei taha eelkäijate kohta mingit kriitikat kuulda.

Edasi tuleb liikuda ja kus otstarbekas, seal ka uusi lahendusi leida. Prioriteedid jäävad mõistagi suuremalt jaolt samaks, nii nagu ühiskonna ootus ette näeb.

Viimase aja politseiga seotud skandaalid on minu arvates tingitud politseinike viletsast ettevalmistusest. Kui jagate seda seisukohta, siis mida peaks politseinikele parema hariduse andmiseks ette võtma?

Viimase aja suurimale, Tartu politseinike juhtumile tuginedes ei saa küll põhjuseid otsida otseselt hariduse kvaliteedist. Alati ja igas ametis sõltub palju siiski isiksuseomadustest, eetikast ja suhtumisest. Selliseid juhtumeid ei saa lõplikult välistada ka kõige parema ettevalmistuse juures.

Kas teile alluv sisekaitseakadeemia on täitnud oma ülesandeid piisavalt hästi?

Üldistust ei saa veel teha, aga ka nüüdse, meie regiooni ja kauaaegse Lääne-Viru päästevaldkonna juhi Ailar Holzmanni näide on küll veenev kinnitus selle kohta, et sisekaitseakadeemia pakub piisavalt head ettevalmistust. Arvan, et teiste erialadega on pigem samuti.

Millal saab valmis neli aastat kavandatud Rakvere politsei ja pritsimeeste ühismaja?

Sellele küsimusele ei saa ma veel täpset tähtaega vastuseks öelda, tuleksin lähiajal teema juurde tagasi, kui mul on vajalik info käes.

Kas politsei prioriteet on endiselt liiklus?

Üks prioriteetidest kindlasti. Kindlasti on tähtis, et inimesed jõuaksid elusa ja tervena liiklusest koju. Kuid kõige tähtsam on ikka see, et kuritegevus tervikuna väheneks ja Eesti ühiskond muutuks seeläbi turvalisemaks.

Mis on tuleval aastal loodava politseid, piirivalvet, tolli ja päästeteenistust ühendava asutuse peamised plussid ja miinused?

Tegemist on suure masinavärgiga, kus probleemiks võib olla valdkondade omavaheline rivaliteet.

Plussiks kindlasti erinevate tugiteenuste ühine teostamine, mis omakorda võimaldab rohkem panustada sisejulgeolekuteenuse osutamisse.

Kodaniku jaoks tähendab ühendameti loomine seda, et kogu sisejulgeolekuteenus on edaspidi ühest kohast kättesaadav. See muudab teenuse kodanike jaoks mugavamaks ja tõhusamaks.

Kas minu arutluskäik on õige? Siseministeeriumis saab 70% ametnikest (lihtpolitseinikud, madalamad ametnikud) palka umbes 10 000 ja ülejäänud 30% ametnike keskmine kuupalk on 60 000 krooni!?

Kaugeltki mitte. Selle aasta I kvartalis oli siseministeeriumi ametnike keskmine palk 23 505 krooni, kodakondsus- ja migratsiooniametis 14 528, politseis 15 670, piirivalves 15 729 ja päästeametis 13 201 krooni.

Kas pooldate päästekomandode osalist kaotamist ja isikkooseisu koondamist päästevaldkonnas, kui päästetöötajaid, mis on siililegi selge, on niigi vähe?

Koondamine ei ole praegustes kokkuhoiutingimustes mingil juhul lahendus, sest ka selle jaoks oleks vaja raha.

Pealegi on sisejulgeoleku valdkond juba niigi õhukeseks kärbitud. Ma ei näe, et siit inimesi veel vähemaks võtta oleks üldse võimalik.

Püüame olemasolevate vahenditega teha parima. Töökorralduse kohta peavad lahenduse pakkuma päästevaldkonna juhid.

Teatavasti on saadetud osa politseinikest palgata puhkusele. Kuna aga politseiseadus keelab politseinikel ka muud tööd teha, kaob neil igasugune sissetulek ja nad jäävad valiku ette, kas jääda nälga või rikkuda seadust. Kuidas kommenteerite tekkinud olukorda?

Palgata puhkus tähendab kokku kaheksat puhkusepäeva iga politseiniku kohta sel aastal. Kui palgafondis raha ei ole, tuleb rakendada osalist tööaega ja rasked ajad võimalikult väheste negatiivsete mõjudega üle elada.

Kas on võimalik, et seoses palkade kärpimistega saavad päästjad tagasi 24tunnise töögraafiku, et hoida sel moel kokku töölkäimise kulude pealt. Sest ega kõik päästjad ei ela komando ligidal ja enamikul tuleb tööle jõudmiseks pikk maa maha sõita ning erinevalt riigikogu liikmetest ei maksta meile selle eest mingit hüvitist.

Ei julge seda praeguse seisuga lubada, see on omaette läbirääkimiste teema, mis lähiajal ees.

Eelmine minister (Pihl) ei olnud päästjate hulgas just väga populaarne oma "poliitilise otsuse" tõttu viia päästjad 12tunnisele töögraafikule. See oli väidetavalt eeldus palgatõusuks. Nüüd, kus juba on kaotatud ületunni- ja kodust väljakutse tasu ning plaanitakse juulist kärpida veel 8% põhipalgast, soovib enamik päästjaid endise olukorra ehk 24tunnise töövahetuse taastamist! Sotsiaalvaldkonnaga kursis oleva inimesena teate kindlasti, et seadus sellist töögraafiku rakendamist ei keela. Kuidas kommenteerite.

Nagu juba öeldud, on töökorraldus läbirääkimiste küsimus, kuid siin tuleb taas arvesse võtta seda, millised on tänased reaalsed eelarvetingimused.

Kahjuks oleme olukorras, kus väga häid valikuid pole, kuid seda enam on siin tähtis teha õigeid otsuseid.