Füsioteraapia aitab tagasi tavapäraste tegemiste juurde

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Füsioteraapia aitab naasta tavapärasesse ellu.

FOTO: Internet

Füsioteraapia on taastusravi osa, mis aitab naasta pärast haigust tavapärasesse ellu. Kroonilist haigust põdeval patsiendil täielikku tervenemist siiski oodata ei tasu.


Tihti arvatakse, et rahva tervis on tervishoiusüsteemi probleem, kuid tegelikult saame oma tervise heaks kõige rohkem ise ära teha.



Paraku tunnevad inimesed harva huvi, kuidas hoida end heas vormis ning elada täisväärtuslikku elu.


Kui aga haigus on siiski tabanud ja tervisehäire äge faas möödas, võib abi otsida taastusravist. Ambulatoorne taastusravi ei kohusta patsienti jääma pärast protseduure haiglasse ööbima, vaid ta saab minna koju.

Samas tuleb olla ettevaatlik, et kodus end füüsilise tegevusega ravi ajal üle ei koorma. Võimalusel tuleks ravi ajaks võtta haigusleht või puhkus, et ravi oleks võimalikult tõhus.

Taastusravi üks olulisemaid valdkondi on füsioteraapia, millel Rakvere haigla taastusraviosakond suures osas põhinebki.

Viiepäevane tsükkel

Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel põhinev taastusravi osa, mille eesmärk on taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime täielikult või osaliselt, et patsient saaks paremini naasta normaalsesse elu- ja töökeskkonda.

Füsioterapeudi töö kõige olulisema ja tõhusama osa moodustavad terapeutilised harjutused. Patsiendile õpetatavad harjutused valitakse välja, arvestades patsiendi terviseprobleemi ja võimekust. Iga patsiendiga tegeldakse individuaalselt, rühmatunde meil praegu ei toimu.

Ravikuuri lõppedes on oluline harjutuste tegemist regulaarselt jätkata, sest muidu kaob viiepäevase ravi mõju väga ruttu.

Taastusravi on viiepäevane tsükkel. Ravi esimene päev algab taastusraviarsti vastuvõtuga, kus tehakse kindlaks patsiendi terviseprobleemid, misjärel määrab arst patsiendile kuni kaks tasuta protseduuri viie päeva vältel.

Kui patsient tahab endale mõne protseduuri lisaks valida, mida arst kahe esmatähtsa hulka ei arva, saab ta valida ravivõimlemise, massaaži, elektriravi, soojenduse (parafiini-, savi- ja mudaaplikatsioonid) ja soolakambri vahel.

Kui inimene ei soovi viiepäevast taastusravikuuri või ei saa viis päeva järjest ravil käia, kuid tahab ikkagi teatud protseduure võtta, saab ta seda teha nüüd pere- või eriarsti saatekirjata.

Selleks peaks patsient teadma oma probleemi olemust või olema eelnevalt spetsialistiga konsulteerinud.

Harjutused enne ja pärast


Taastusraviosakonda võivad pöörduda kõik, kes oma tervisest lugu peavad, aga eeskätt ootame värskete vigastuste järgseid, kipsist vabanenuid ja operatsioonijärgseid patsiente eelkõige terapeutiliste harjutuste õppimisele.

Teretulnud on ka need, kes alles lähevad operatsioonile, et siis eelnevalt lihaseid tugevdada ja seeläbi muuta operatsioonist taastumine kiiremaks ja kergemaks.
Suur osa inimesi ei teagi, et juba kipsiga saab tulla magnetravisse, mille abil vähendada turset ja parandada kipsis jäseme ainevahetust. Oodatud on ka krooniliste probleemidega inimesed.

Kahjuks kroonilisi haigusi tihti päris välja ei ravi, küll aga saab neid leevendada või pidurdada süvenemist.
Ka mõõdukale lihaste ülepingesündroomile aitavad leevendust tuua soojaprotseduurid. Kellel on mure kroonilise köha või nohuga või mõne muu hingamisteede häirega, võib abi saada soolakambrist.

Panen kõigile südamele, et nad tunneks huvi oma tervise vastu ning juba esimeste halvenemismärkide ilmnedes otsiks abi spetsialistilt, et võimalikult kiire ja mõjus lahendus leida.

Iga inimese tervis on tema enda hoida ning mitte keegi teine ei saa aidata, kui inimene ise ei näe vaeva ega otsi abi.


Tagasi üles