Hoolimatus muudab suhkruhaiguse ohtlikumaks

Foto: SCANPIX

Suhkruhaiguse kiire leviku ja haigusest tulenevate tüsistuste kasvuga seoses kutsub Eesti Diabeediliit inimesi üles regulaarselt mõõtma oma veresuhkru taset.

Diabeetikud peaksid veresuhkru taset kontrollima vähemalt kaks korda päevas: enne ja pärast sööki.

Kui haigust ei ole veel diagnoositud, on haiguse varajaseks märkamiseks soovitatav mõõtmisi teha vähemalt kord poole aasta jooksul.

Eesti Diabeediliidu presidendi Ulvi Tammeri sõnul oli 2008. aastal Eestis ligi 45 000 diabeetikust ravipatsienti, kuid tegelikult võib haigestunuid olla hinnanguliselt 70 000-80 000. Haiges­tumine on hüp­peliselt suurenenud eelkõige II tüübi diabeedi arvelt.

Diabeedi II tüübi näol on tegemist suhkruhaigusega, mille puhul ini­mese organism suudab küll eri­tada insuliini, kuid selle toime on oluliselt häiritud.

Et paljud ei ole teadlikud hai­guse sümptomeist või enda riskirühmas olemisest, on Tam­meri ütlusil ülioluline, et inime­sed tunneksid huvi, mis haigus diabeet on ja kuidas saaks igaüks seda ennetada.

"Sisuliselt võib diabeet tabada meid kõiki, sest elame heaoluühiskonnas, kus süüakse üha paremini, sporditakse vähem ja stress murrab nii kodus kui tööl," nentis ta.

Inimesed, kellel pole suhkruhaigust diagnoositud, peaksid diabeediliidu presidendi arvates mõõtma veresuhkru taset vähemalt korra poole aasta tagant.

Diabeedi riskirühma kuulujail soovitab Ulvi Tammer teha glükoosi tolerantsustesti, mis tuvastab haigestumise varases staadiumis. Diabeedi riskirühma kuuluvad Tammeri hinnangul eelkõige ülekaalulised üle 45aastased ning need, kelle suguvõsas on diabeeti esinenud.

Viimastel on risk diabeeti haigestuda koguni 50%. Ennast kontrollima peaksid kindlasti naised, kelle laste sünnikaal on olnud üle 4 kilogrammi.

Juba välja kujunenud diabeediga inimestele paneb Ulvi Tammer südamele, et oluline on jälgida veresuhkru taset organismis vähemalt kaks kuni kuus korda päevas: enne sööki ja kaks tundi pärast sööki.

Sageli mõõdetakse vere­suhkrut ainult hommikuti, kuid need andmed on ühekülgsed ja ei anna ravi määramiseks terviklikku pilti.

Ka toonitab Tammer, et sageli suhtutakse arsti soovitustesse või oma haiguse sümptomitesse kergekäeliselt.

"Diabeetik ei teadvusta, et kuigi tal veel ei ole suuri tüsistu­si, on see ühel päeval paratama­tus ning enamasti on tema enda võimuses seda aega võimali­kult kaugele lükata," rõhutas Tammer.

Arsti juhendeist hoolimata otsustab oma elukvaliteedi üle siiski diabeetik ise. "Arst võib määrata parima ravi, kuid ta ei saa tulla lugema patsiendi suutäisi või suruda talle kõndimiseks keppi pihku, seda peab ikka igaüks ise tegema," ütles Ulvi Tammer.

Tammeri hinnangul on diabeedi näol tegemist XXI sajandi epideemiaga.