Juhtkiri: Vaenlased ühes paadis

Euroopa Parlament. Foto: Aivar Aotäht.

Kui keskerakonna esimees Edgar Savisaar tahab näidata europarlamendi valimisi justkui usaldushääletust reformierakondlasest peaministri Andrus Ansipi suhtes, siis on euroasjadest võib-olla kaugemal seisvatele Virumaa lugejatele põnev meelde tuletada, et kaks kodumaal suurt oponenti - keskerakond ja reformierakond - istuvad Euroopa Parlamendis ühes paadis.

Kuna mõlemad parteid kuuluvad Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni, võib see tähendada näiteks olukorda, et Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir leiavad tulevikus Strasbourgi ja Brüsseli hiiglaslikes büroohoonetes oma kabinetid kõrvuti olevat, ja ka istungite saalis on nad sunnitud üksteise lähedust tajuma.

Samas tuleb rõhutada, et seesama fraktsioon on 736-liikmelises Euroopa Parlamendis üsna marginaalne, sest viimatistel valimistel koguti Euroopa Liidu liikmesriikide peale kokku 80 kohta.

Suurim fraktsioon on hoopis EPP-ED (Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon), kuhu kuulub meie IRLi esindaja Tunne Kelam. Seal on kokku 263 saadikut ja nõnda on sel kõige enam mõjuvõimu.

Sotsiaaldemokraatidel on parlamendi suuruselt teises fraktsioonis, mille liige on ka üle noatera Brüsselisse pääsenud Ivari Padar, 161 kohta. Sestap on Eesti riigi jaoks ülimalt oluline, et meie sotside esindaja europarlamenti pääses ja on osa sealsest teisest suurjõust.

Kui meie üksikkandidaat Indrek Tarand liitub näiteks rohelistega, siis on ta Euroopa Parlamendi suuruselt neljandas fraktsioonis üks 53st.

Oluline on lisada sedagi, et alates 2009. aasta juulist peab kõikides fraktsioonides olema liikmeid vähemalt seitsmest liikmesriigist. Fraktsiooni loomiseks on vaja vähemalt 25 liiget.