Skip to footer
Saada vihje

Rasmus Tipp: seaduse järgimine on kohustus, vastutus oleneb tahtest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasmus Tipp

Sellised reklaamid nagu “Käes on laenuaeg”, “Raha kohe kätte, maksma hakkad alles kolme kuu pärast”, “Tasuta laen” jne kallutavad tarbijat kergekäeliselt laenu võtma ning jätavad mulje, et laenamine on riskivaba.

Ei ole haruldased olukorrad, et seadus on jõustunud, aga seda ei osata täita. Siinjuures on veelgi murettekitavam tõsiasi, et nii mitmelgi Eestis tegutseval tarbijakrediiti pakkuval laenuandjal pole tänaseni arusaadav, mida tähendab vastutustundliku laenamise põhimõte ja kuidas seda rakendada. Vastutustundetu laenuandmine on aga tekitanud probleeme laenuvõtjatele, kes tihti ei oska hinnata, kas laenukohustus neile ka jõukohane on. Seega seadusest üksi ei piisa, kui puudub arusaam, milles vastutus seisneb või kes ja kuidas seda ellu viima peab.

Eesti seadusandja on otsustanud kehtestada tarbijakrediiti pakkuvatele ettevõtetele selgemad vastutustundliku laenamise reeglid, sest seni kehtinud regulatsioon on olnud abstraktne ning jätnud palju tõlgendusruumi. Alates 1. juulist kehtima hakanud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadusega on täpsustatud ja täiendatud vastutustundliku laenamise ning finantsteenuste reklaamimisega seotud nõudeid ja laenuandja kohustusi. Võlaõigusseadusega kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine tähendab, et laenuandja teeb kaalutletud laenuotsuseid: omandab laenutaotleja kohta piisava teabe ning hindab hoolikalt laenusaaja võimet laenu tagasi maksta (seda nimetatakse laenusaaja krediidivõimekuseks). Lisaks peab laenuandja olema valmis andma tarbijale laenukohustuse kohta selgitusi, et laenutaotleja mõistaks, mida laenu võtmine talle tegelikult kaasa toob.

Kommentaarid
Tagasi üles