K, 28.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Assamallas valmib farm 5000 põrsale

Raivo Raigna
, reporter
Assamallas valmib farm 5000 põrsale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Farmi hoone on katuse all ja tehakse siseviimistlustöid ning paigaldatakse farmitehnikat.
Farmi hoone on katuse all ja tehakse siseviimistlustöid ning paigaldatakse farmitehnikat. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Eesti ettevõtete jaoks keerulisel ajal on AS Nurkse Seafarm ette võtnud tõsise töö, ehitades Assamalla külla uue, seni tegutsevast võõrdepõrsaste farmist kaks korda mahukama sigala.


Praegu käib Tamsalu valla Assamalla külas hoogne farmiehitus.


Hoone on katuse all ja tehakse siseviimistlustöid ning paigaldatakse farmitehnikat.

Ehitus on graafikus
Assamallas Nurkse katastriüksusel asuvale sigalale ehitatakse juurde 5440 kohaga võõrdepõrsaste tootmishoone ja 4000kuupmeetrine vedelsõnnikumahuti.

"Laiendatud seafarmis tuleb kokku maksimaalselt 7880 võõrdepõrsa kohta ning aastatoodanguks on kavandatud 45 870 võõr­de­põrsast," rääkis ASi Nurkse Seafarm juhatuse liige Vallo Kruusimägi.

Uut farmikompleksi projekteeris Agorek OÜ ja peatöövõtja on Viljandi firma LeviEhitus OÜ.
"Koostöö ehitusfirmaga laabub sujuvalt. 15. augustiks saab ehitis valmis ja augustikuu lõpuks peaks uues farmis elama juba ka põrsad," ütles Kruusimägi.

Uus võõrdepõrsaste farm on analoogne Assamallas oleva 2400kohalise EKSEKO kontrak­torfarmiga.

"See tähendab, et seitse-kaheksa kilogrammi kaaluv põrsas tuuakse Viljandist Assamalla farmi. Meie kasvatame põrsad 25kiloseks ja siit edasi saadetakse nad järgmistesse suurfarmidesse," selgitas Vallo Kruusimägi.

FarmMaster OÜ töömehed paigaldavad praegu farmihoonesse kuivsöödaliini. Firma töötaja Artur Vegner ütles, et täpsust nõudva monteerimistööga ollakse graafikus.

Tamsalu valla keskkonnaspetsialist Lembit Saart rääkis, et uue farmikompleksi rajamisel võeti arvesse erinõuded, mis tulenevad farmi asukohast Pandivere nitraaditundlikul alal ja mitme kaitseala lähedusest.

Rakendatavad keskkonnameetmed hõlmavad optimaalset sööda-, vee- ja energiaressursi tarbimist. Farmi laiendamisel rakendatakse heitkoguste vähendamiseks uusimat tehnoloogiat, näiteks jahutussüsteemi vedelsõnnikukanalites.

Vallo Kruusimägi ütles, et sõnnikuhoidlate all asuvad torud, mis võtavad soojavaheti kaudu sõnnikust soojuse välja. "Seda soojust saame kasutada ruumide kütmisel.

Aga nimetatud tehnoloogial on ka teine eelis: seakasvatushoone lõhnaemissioonid vähenevad umbes 80 protsenti," rääkis Kruusimägi.

Tööd omadele
Sõnniku ja pesuvee hoidlasse suunamiseks eemaldatakse vedelsõnnikukanalite sulgurid ning kanalid tühjenevad sõnnikust isevoolu teel kesksesse torustikku.

Sealt edasi vahepumplasse, kust vedelsõnnik pumbatakse mööda kinnist trassi vedelsõnnikuhoidlasse.

Vallo Kruusimägi majandab 900 hektarit põllumaad ja kogutud sõnnikut kasutab väetisena mullaviljakuse tõstmisel.

Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi sõnul tegeleb Nurkse Seafarm majanduse kehva seisu tingimustes arendusega.

"Töökohti sinna automatiseeritud farmi ei tule küll palju, kuid loodan, et need vähesed töötajad leitakse ikka Tamsalu valla elanike hulgast," sõnas vallavanem.


Märksõnad
Tagasi üles