Negatiivse lisaeelarve vastuvõtmise hinnaks riigikogus on kujunemas roheliste poolt välja käidud keskkonnatasude muutmine, mis võib lisaks elektrihinna tõusule seada keerulisse olukorda paljud maavaru kasutavad ettevõtted.
Võimuliidu kokkulepe ahistab tsemenditehast
13. juuni 2009, 20:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu keskerakondlasest liige, endine Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Lembit Kaljuvee rääkis, et keskkonnatasusid tuleb küll tõsta, kuid kriisi ajal ei tohiks seda kindlasti teha.
Keskkonnatasude tõusu vastu ei olnud ka Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. "Kõige hullem on ajastus," tähendas ta.
Liiga vara
Keskkonnatasude tõstmise temaatika oli mullu arutlusel, Lembit Kaljuvee sõnul pandi see sahtlisse ja tasude tõstmine lükati edasi, sest ettevõtjad olid vastu.
"Sellised asjad peavad olema ettevõtjatele väga pikalt ette öeldud, paljud firmad on praegu niikuinii kahjumis või kahjumi äärel ja iga lisaraskus võib nad vee alla vajutada," kõneles Kaljuvee, kelle väitel oleks üks suuremaid kahjukannatajaid keskkonnatasude tõusu korral just Kunda Nordic Tsement.
Meelis Einstein ütles, et keskkonnatasude tõus mõjutaks tsemenditehase tööd päris oluliselt. "Kaevandame põlevkivi, lubjakivi, savi, pumpame karjääridest vett, lisaks on meil ka tootmisjäätmete prügila," loetles Einstein kohti, mida maksutõus puudutaks.
Einsteini sõnul lisab probleeme asjaolu, et ehitussektor on praegu madalseisus ja tsemendi nõudlus siseturul on madal.
"Ekspordiga tegelevatele ettevõtetele on keskkonnatasude tõus väga suur hoop, sest hinnasurve rahvusvahelistel turgudel on tugev," lisas tsemenditehase juht.
Lembit Kaljuvee ütles, et Eesti Energia on võrreldes teiste ettevõtetega, keda keskkonnatasude tõus olulisel määral puudutab, eelisolukorras. "Elektri hinna kinnitab konkurentsiamet, teised on aga turukonkurentsis," selgitas ta.
Mõlema mehe arvates on 2010. aasta algus keskkonnatasude tõstmiseks liiga varajane aeg, ehkki koalitsioon just seda plaanib.
"Esialgne jutt oli 2012. aasta algusest, ma saaksin veel aru 2011. aastast, aga mitte varem," ütles Meelis Einstein.
Einstein tõi näiteks, et mujal maailmas on ressursimaksud üldjuhul madalad ja maksustatakse kasumit. "Kui ettevõte teenib hästi, tulevad ka maksud, kui ei teeni, on maksudki väiksemad, meil tahetakse aga isegi raskel ajal suured maksud peale panna," lausus ta.
Kavandatavat kuivmenetlusele üleminekut Kunda tehases tegevdirektori sõnul keskkonnatasude tõstmine otseselt ja oluliselt ei mõjuta. "See on siiski pikema perspektiiviga plaan," lisas ta.
Roheliste hind
Riigikogu opositsiooni ridadesse kuuluv Lembit Kaljuvee ütles, et keskkonnatasude tõstmine on hind, mida rohelised küsivad lisaeelarve toetamise eest.
"Roheliste unistus on lüüa põlevkivienergeetika uppi ja tuua Eestisse tuulepargid," rääkis Kaljuvee. "Need on aga seotud väga suurte rahasummadega."
Riigikogu rahanduskomisjon, kus keskkonnatasude tõstmise teemat sel nädalal arutati, lõplikku otsust ei langetanud.
Esmaspäevasele komisjoni istungile kutsuti selgitusi jagama rahandusminister Jürgen Ligi.
"Räägiti küll, et eelarvesse toovad keskkonnatasud juurde 600-700 miljonit krooni, mida teevad need aga elektri hinnaga, ei osanud keegi öelda," kõneles Lembit Kaljuvee.