Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/11/25/97118t1h6d9b.jpg)
Oleme olukorras, kus raha napib igas valdkonnas, koondamised ning ümberõpe panevad inimesed sundseisu, sest tööd ei pruugi elukoha lähedal enam jätkuda.
Järjest enam pöördub autokoolide poole vanemaid inimesi, kes töökohamuutuse sunnil peavad mõtlema autojuhiloa omandamisele, sest alternatiivsete ühissõidukite liikumine on nii marsruudilt kui ka kellaajaliselt piiratud.
Kahjuks jääb tihtipeale just nendel inimestel puudu rahast, et asi lõpule viia.
Siinkohal võiks Rakvere linn mõelda uuele toetusliigile, mille sihtrühmaks oleks inimesed, kellel on töökohaga seoses tungiv vajadus autojuhiloa järele, kuid puudub materiaalne võimalus.
Toetus oleks mõeldud vähekindlustatud töötavatele inimestele ning tööturule astujatele, kelle pere ei saa endale koolitust lubada.
Näitena toon olukorra, kus kolme lapse ema vajab hädasti endale liikumisvabadust, kuid suure pere arvelt ei ole see võimalik.
Või siis äsja kooli lõpetanud noor sooviks tihedas tööturukonkurentsis läbi lüüa, kuid tema perekonnal ei ole tööturule sisenemiseks teistega võrdselt vahendeid.
Senine Eesti kohalike omavalitsuste poliitika üldiselt selliseid otsetoetusi rakendanud ei ole. Pigem on omavalitsused toetanud kohalikke üldhariduskoole, mis omakorda õpilastele juhiloa omandamist soodustavad.
Kahtlemata on ka õpilased oluline sihtrühm, kuid siinkohal peaks kohalik omavalitsus selgelt suunama toetuse suurema abi vajajale. Ehk eelistada pigem kolme lapsega üksikema kui kindlamalt kindlustatud peresid.
Tahan rõhutada, et toetus on mõeldud inimese konkurentsivõimelisuse ja liikumisvabaduse tõstmiseks tööturul, saavutamaks selle läbi parem sissetulek endale ja perele.
Koolituse toetus võiks olla osaliselt finantseeritud ka inimese enda poolt, sest see tõstaks oluliselt motivatsiooni resultaadini jõudmiseks.