T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tsemenditehas teeb killustikku uuel moel

, toimetaja
Tsemenditehas teeb killustikku uuel moel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Uus lubjakivikillustiku tehas Aru karjääris.
Uus lubjakivikillustiku tehas Aru karjääris. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

AS Kunda Nordic Tsement on rajanud Aru kar­jääri uue lubjakivikillustiku tehase, mis on müravaiksem ja keskkonnasäästlikum, ning valmis killustikuga varus­tama piirkonda Kuusalust kuni Kohtla-Järveni.


Kunda tsemenditehas vahetas välja lubjakivikillustiku purustussõlme tehnopargi ning alates sellest nädalast tehakse katsepurustamisi ja -sõelumisi Lõuna-Aru karjääris uue seadmega, mis töötab lõug- ja koonuspurustite süsteemil.


"Uus killustikusõlm on meile väga oluline teh­niline samm edasi, sest Metso Minerals seadmed on parim võimalik tehnoloogia ehk selle ala tehnika tipptase. Sääs­tab keskkonda ja tootmisel tekib vähem jäätmeid, mida saame küll osaliselt tsemenditehases ära kasutada, aga on ikkagi igas karjääris probleemiks," rääkis Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Ein­stein.

Vähem müra ja tolmu

Kui varem tehti tööd kolme purustussõlmega, siis nüüdsest on vaid üks tootmisüksus.

Seoses uue süsteemi kasutuselevõtuga tekitab protsess ettevõtte mäetööde juhi Riho Isküli sõnul oluliselt vähem müra, samuti on tolmukogused tunduvalt väiksemad ning ühtlasi tekib sõelmeid vähem kui varem.

"Enne oli sõelmete hulk kogutoodangus 40 protsenti, nüüd on 20 protsenti. Purustussõlm on projekteeritud nii killustiku tootmiseks kui ka Kunda tsemenditehase vajaduste tarvis ning peab hakkama saama kogu vajaliku materjali purustamisega," täpsustas Iskül.

Uut sõlme saab kasutada ka tehasesse mineva tsemendilubjakivi eelpurustamiseks, kui peaks tehases tekkima rikkeid.

Et killustiku omahinnas on olulisel kohal toorme transpordikulud purustini, on veokauguste suurenedes odavam sead­med ümber tõsta ning uue süsteemi puhul on sõlme teisaldamine võimalik kahe nädalaga.

Täisvõimsusel töötavasse purustussõlme on vaja kolme inimest vahetusse ning toodetakse 300-350 tonni lubjakivi tunnis.

"Oleme valmis tootma miljon tonni kümne kuuga. Tänast turusituatsiooni arvestades me nõnda ei talita. Kaevandame küll aasta ringi, kuid intensiivsemalt suveperioodil, sest ka ehitamine on siis aktiivsem," rääkis Riho Iskül.

Töö käib suvel seitse päeva nädalas 12 tundi järjest, edaspidi vajadust mööda.

Jääkideta kaevandamine

Karjäärist kaevandatakse kahte sorti lubjakivi: tsemendilubjakivi ja ehituslubjakivi.

"Mis tsemenditootmiseks keemiliselt ei sobi, sellest teeme ehituskillustiku, ehk toimub jääkideta kaevandamine," märkis Riho Iskül.

Lõuna-Aru karjääris jaguks tsemendilubjakivi 15 aastaks, ehituslubjakivi vähemalt 30 aastaks.

Tehase suuremad tsemendikliendid on ühtlasi suuremad killustikukliendid, enamasti teedeehitajad ja betoonitootjad.

Et lubjakivikillustiku äri on regionaalne - umbes 60 km raadiuses -, ollakse valmis varustama piirkonda Kuusalust Kohtla-Järveni.

"Killustik on meie äri tähtis osa, sest aitab kliente kompleks­selt teenindada. Tavaliselt müü­me lubjakivikillustikku headel aastatel 400 000 kuni 500 000 tonni, viletsal ajal 350 000 tonni. Koos tsemendikiviga kokku kaevandame lubjakivi käesoleval aastal miljon tonni, aga heal ajal kaks miljonit tonni," rää­kis Meelis Einstein ning lisas, et tänavu alustati kauplemist ka graniitkillustikuga, mis tuleb Kunda sadama kaudu Heidelberg­Cement Groupi Norra karjäärist.

Märksõnad
Tagasi üles