Juhtkiri: Aeg pühi pidada

jaanilõke Foto: Veronika Kalmus.

Tulekul on mitu tähtsat päeva, lisaks suve ametlikule algusele pühapäeval kell 8.45 ka teisipäevane võidupüha ja jaanilaupäev ning kolmapäevane jaanipäev.

Need on pikkade traditsioonidega pühad, näiteks võidupüha peetakse 23. juunil alates 1934. aastast, tähistamaks eestlaste võitu Landeswehri üle Võnnu lahingus 23. juunil 1919.

Tänavu avatakse võidupüha esimestel minutitel Vabadussõja võidusammas. Päeva edenedes on võimalik minna kaitseliidu korraldatavale traditsioonilisele võidupühaparaadile Jõgevale, kus astub rivisammu üle 800 kaitseliitlase, kaitseväelase, naiskodukaitsja, noorkotka, kodutütre.

Võidutule viivad tänavu maakondadesse kaitseliidu järjepidevuse kandjad ehk need kaitseliitlased, kes on olnud organisatsiooni taasloomise juures ja on selle aktiivsed liikmed tänini.

Jaanipäev jällegi on iidne suvine püha, mida meie rahvas ajast aega tähistanud. Küllap süttivad ka sel aastal üle maa tuhanded lõkked ning ehk jagub neidki, kes võtavad jaaniõhtul vaevaks sõnajalaõit otsida.

Teisalt tähendavad pühad tööinimesele ka võimalust lihtsalt hinge tõmmata. Kahjuks kipub meie, põhjamaalaste, hingetõmbamine sageli alkoholiga seotud olema. Hundijalavee liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem.

Oleme Euroopas juhtpositsioonil nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest.

Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas.

Just jaaniõhtul tasuks tegutseda selles suunas, et üritada tõsta tuju ka ilma alkoholita, olgu siis laulu ja tantsuga, mõne vanadest aegadest pärit ringmänguga või hoopis moodsama võistlusega.
Igatahes - tulgu see ilus pidu ja et argipäeva saabudes ei peaks kahetsema asjatult kulutatud raha pärast, mis läinud õlle- ja viinaliitrite ning lihamägede eest tasumiseks, ega turgutama kaaslasi, kes piduhoos oma ihule häda teinud.