Majandussurutise ajal peavad kannatama ka need, kes raha väärtust ei mõista - koerad ja kassid. Nende unistuseks on vaid täis kõht, soe ase ja hoolitsev peremees.
Majanduskriisi ajal hüljatakse loomi rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liis Lill räägib varjupaigast, kus 141 elanikku ootavad iga päeva alates uut võimalust leida endale kodu.
Palju teie varjupaigas loomi praegu on?
Hetkel on varjupaigas 80 kassi ja 52 täiskasvanud koera, kellele lisaks on üheksa paarinädalast kutsikat.
Kas varjupaigast leitakse vahel ka kaotatud koduloomi?
Ikka leitakse. Varjupaiga tegelik eesmärk ongi pakkuda ajutist peavarju eksinud lemmikutele, kuni pere neile järele tuleb.
Paneme koduleheküljele leitud koerte ja kasside pildid ning kirjeldused, levitame neid internetifoorumites. Saadame leitud loomade pildid-kirjeldused ka kohalikele lehtedele, nii on võimalus oma sõber üles leida internetita omanikulgi. Osa inimesi aga ei oska siiski oma lemmikut varjupaigast otsida või ei vaevu seda tegema.
Mitu uut looma saabub varjupaika tavaliselt päevas?
See on väga suhteline. On olnud päevi, mil tuleb viis koera ja üheksa kassi. On nädalaid, mil tuleb ainult paar uut looma.
Kui sageli võetakse varjupaigast loomi?
Samuti nagu uute loomade tulemine varjupaika, on ka kodudesse minemine suhteline. Siiani oleme annetuste abiga toime tulnud nii, et kõik füüsiliselt ja psüühiliselt terved loomad leiavad endale varem või hiljem uue kodu ning neid ei tule uinutada.
Kuna varjupaiga majanduslik olukord muutub praegusel ajal üldise kriisi taustal üha raskemaks, loodame väga juurde saada toetajaid, sponsoreid ja vabatahtlikke.
Väga vajame praegu kõikvõimalikke ehitusmaterjale (puit, soojustus, küprok, katuseplekk jne), seega kui kellegi on midagi üle ning ta soovib varjupaigale annetada või soodsalt müüa, on pakkumised oodatud.
Kuidas peaks inimene käituma, märgates tänaval hulkuvat looma?
Kui inimene märkab hulkuvat looma, siis tuleks sellest esmalt teavitada kohalikku omavalitsust, kes on seaduse järgi kohustatud toimetama looma varjupaika või varjupaiganõuetele vastavasse hoiukoju.
Kui kellelgi läheb lemmikloom kaduma, siis tasuks sellest teavitada omavalitsust ja kõiki Eesti varjupaikasid. Ei piisa vaid lähima varjupaiga teavitamisest, sest omavalitsus ei pruugi tolle varjupaigaga koostööd teha ning on olnud palju juhtumeid, kus loom on leitud mitmekümne kilomeetri kauguselt kodukohast (võetud näiteks "nalja pärast" auto peale ja siis võõrasse kohta maha pandud).
Virumaa varjupaika tulevad loomad mitmest maakonnast ning kaugemad meiega koostöölepingu sõlminud omavalitsused on näiteks Maardu ja Türi.
Looma omanikul tuleks küll tasuda varjupaiga kulutused, kuid oleme nii vastutulelikud kui võimalik, et rahapuudus ei takistaks looma koju tagasi saamist. Näiteks Maardu loomad viime omanikele tagasi koju, kui meil on Tallinna sõit ning omanik ei pea siis kütuseraha tasuma.