Alates esmaspäevast hakatakse Eestis väljastatavatesse reisidokumentidesse kandma digitaalseid sõrmejäljekujutisi, seoses sellega ei saa 3. juulini taotleda reisidokumente kiirkorras.
Passidesse hakatakse kandma digitaalseid sõrmejälgi
28. juuni 2009, 19:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) hakkab alates esmaspäevast sõrmejäljekujutist kandma Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutisse reisidokumenti, meremehe teenistusraamatusse, meresõidutunnistusele, pagulase reisidokumenti ja diplomaatilisse passi.
Dokumendi taotlejalt skaneeritakse sõrmejäljekujutis arvutisse ning kantakse hiljem spetsiaalsele kiibile, mis on paigaldatud passi tagakaane sisse.
KMA kannab reisidokumenti reeglina mõlema käe nimetissõrme jälje. Kui seda ei ole võimalik traumade või mõnel muul analoogsel põhjusel teha, võetakse sõrmejäljekujutis järgmiselt sõrmelt. Vaid väikeselt näpult sõrmejälgi võtma ei hakata, kuna selle kvaliteet pole piisavalt hea.
Kui inimesel pole trauma tõttu sõrmi, siis väljastab KMA talle reisidokumenti ilma sõrmejälje kujutiseta ja dokument kehtib viis aastat. Kui dokumenti taotlejal pole võimalik ajutiselt anda sõrmejälge, näiteks on käsi viga saanud, siis väljastab KMA talle reisidokumendi, mis kehtib vaid 12 kuud.
KMA ei võta sõrmejälgi alla kuueaastastelt lastelt ning neilt dokumentide taotlejatelt, kelle eelmisest sõrmejälje hõivamisest on möödunud alla kahe aasta.
Kuna sõrmejälgi posti teel saata ei saa, siis alates esmaspäevast ei saa enam reisidokumenti taotleda posti teel. Samuti peavad inimesed arvestama, et dokumendi väljastamiseks võib kuluda senisest veidi rohkem aega, kuid mitte üle 30 päeva, nagu näeb ette dokumendi väljastamise senine kord.
Kuni 3. juulini on ajutiselt peatatud reisidokumentide kiirkorras väljaandmise taotluste vastuvõtmine. Muudatus ei puuduta teisi KMA toiminguid.