/nginx/o/2008/06/09/48334t1ha28e.jpg)
On kummastav, et nii sellises kultuurimekas, nagu Peterburi seda on, peeti esimesed ametlikud kultuuripäevad alles nüüd.
Juhtkiri: Kultuurikostiga Peterburis
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
30. juuni 2009, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ütles Eesti vabariigi peakonsul Peterburis, on kultuurikontakte vahendatud omal käel ennegi, kuid kus koostööd teeb ühelt poolt Peterburi linnavalitsus ja teisalt Eesti konsulaat, on esmakordne.
Eks ole see järjekordne märk jää sulamisest Eesti ja Venemaa vahel, ehkki tavaliste inimeste seisukohalt pole nn jää kunagi väga tugev olnudki. Eesti päevade avamisel meenutas ka Peterburi asekuberner Anna Malinova aegu, mil väikese Eesti intelligents Piiteris ilma tegi.
Suhteliselt aktiivne näib olevat ka sealsete eestlaste kogukond, kohalik selts, tõsi küll, koondab enese alla rohkem vanema põlve esindajaid.
Kõik on tore, kui vaid see lühike sõit naabrite juurde nii pikaks ei kujuneks. Napi 260 kilomeetri läbimiseks Rakverest tuleb varuda vähemalt 7-8 tundi, kusjuures rõhutagem sõna "vähemalt", sest piiril toimuvat on raske ennustada isegi kõige räigema unenäo puhul.
Riigikogu aseesimees Keit Pentus rääkis oma kõnes, et Eesti päevadest Peterburis võiks kujuneda ilus traditsioon. Ilus küll, kui tee parem oleks, sest see, mis algab Narva tagant, ei kannata kuidagi tänapäevase maantee mõõtu välja, kuigi praegu käib Kingissepa kandis kõva asfalteerimine.
Visiidi käigus kohtuski Pentus Peterburi asekuberneriga ning koos arutleti Tallinna ja Peterburi vaheliste ühendusvõimaluste parandamise üle. Uudisena toodi välja, et juuli lõpust alustab kahe linna vahel lennuliin, jääb vaid loota, et seda ei tabaks sama saatus, mis laevaliini.
Tahaks loota, et meie idanaabreid sealne propagandamasin väga ära ei lömasta, sest see segab puhta kultuuri nautimist.
Kui rahvatantsijatele vahepeal "braavo!" hõisati, pidid džässimuusikud soliidses klubis kuulama nördimuspuhanguid selle peale, kui nad end vene keele asemel inglise keeles tutvustasid.