Juhtkiri: Mässueelnõu – nii ja naa

President Toomas Hendrik Ilves lükkas mässueelnõu tagasi. Foto: Urmas Nemvalts

President Toomas Hendrik Ilves tuli vastu paljude inimeste soovile ja lükkas eile tagasi riigikogu poolt heaks kiidetud karistusseadustiku.

See seadustik sattus suure kriitikatule alla, muu hulgas palus ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar presidendil mässueelnõu tagasi lükata.

Tuletagem meelde, et presidendi kantselei on saanud kümneid ja kümneid kirju taotlusega mitte välja kuulutada karistusseadustikku muutvat eelnõud, mis lubaks meeleavalduse organiseerijat kuni viieks aastaks vangi panna.

"Kahtlemata peavad Eesti seadused võimaldama ära hoida ja avastada riigivastaseid kuritegusid ning karistada Eesti vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse ning põhiseadusliku korra vastu tegutsenud inimesi," kirjutas riigipea oma otsuses.

"Leian aga, et sel eesmärgil ei tohi ohverdada Eesti demokraatlikku õigusriiki ega kergekäeliselt piirata vaba ühiskonna aluspõhimõtteid: inimeste õigust vabalt koguneda, kritiseerida avalikku võimu, tegeleda loometööga ning jõuda teadustöös järeldustele, mis vastanduvad enim levinud tõekspidamistele," märkis ta.

Nagu sellistel puhkudel ikka, on asjal kaks otsa. Ühelt poolt peab Eesti tegema kõik selleks, et riigivastased kuriteod kontrolli alla saada, teisalt tähendaks see kriitikavabaduse võtmist, mis oleks omane kolmandatele riikidele, mitte Eurooa Liidu liikmesriigile.

Samas on kõigil veel hästi meeles paari aasta tagune pronksiöö, mille initsiaatorid pääsesid sellest puhta nahaga.

See pole esimene kord, kui Ilves seaduseelnõu tagasi lükkab. Nüüd peab riigipea vajalikuks, et riigikogu arutaks uuesti 15. juunil vastu võetud
"Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadust" ning viiks selle vastavusse Eesti põhiseadusega.

Igaüks võib nüüd mõtiskleda selle üle, kui töövõimekas meie riigikogu on ja mida sellised käigud tähendavad parlamendi autoriteedile.