Juhtkiri: Imedemaade sünnipäevaks

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikide riigilipp.
Ameerika Ühendriikide riigilipp. Foto: Reuters / Scanpix.

Tänasel USA iseseisvuspäeval on põhjust soovida õnne ja jõudu Ameerika rahvale, sest kui õitseb Ameerika, siis õitseb kogu maailm, või vähemalt läänelikum osa sellest.


Ameerikat kas armastatakse või vihatakse, see on valiku küsimus. Armastatakse dollari ja seal pakutavate võimaluste pärast, vihatakse, sest suurriigil ei ole komplekse.

Suur riik ja ka tema kodanikud võivad endale kõike lubada, sest ollakse suured ja võimsad.

Väikesed riigid peavad kellegi selja taha pugema. Eesti on oma valiku teinud ning peitunud Ameerika selja taha lootuses, et kui midagi pahasti peaks minema, siis onu Sam tuleb ja aitab, sest me oleme truult teeninud nii Afganistanis kui Iraagis, ja küllap läheme vajaduse korral ka kuskile mujale.

Ei tohi aga unustada, et Ameerikal on ainult huvid, ning kui vaja, siis ohverdatakse silma pilgutamata kõik muu.

Ameerikat on peetud lõputute võimaluste maaks ja ka imedemaaks.

Või on see hoopis Imedemaa, nagu see, kuhu sattus Alice. See Imedemaa, millel täna samuti sünnipäev.

Imedemaa, mis sündis 4. juulil 1862, mil Lewis Carroll sellest pisikesele Alice Liddellile pajatama hakkas.

Imedemaal ei toimi reaalse maailma seadused. Seal mängitakse aja ja ruumiga, õigemini mängib aegruum Imedemaa elanikega, kellel ei ole selle üle kontrolli.

Nende jaoks on mäng muutunud tegelikkuseks ja nad ei suuda sellest välja astuda. Või ehk ei tahagi.

Ameerika muutub ka meie jaoks üha suuremaks reaalsuseks, sest amerikaniseerumine on meie elu igapäevane osa.

McDonalds, Coca-Cola ja räpp on tänapäeva noorte jaoks täiesti omased asjad.

Tegemist ei ole mänguga, või kui ongi, siis sellisega, mida ei ole võimalik võita, mänguga, millest ei saa lahkuda.

On omamoodi sümboolne, et amerikaniseeruv Eesti peab laulupidu, mis on otsekui vasturünnak ameerikaliku kultuuri ja ameerikalike väärtuste sissetungile, just USA sünnipäeval.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles