Ujuvsaar lastakse paisust läbi tõenäoliselt teisipäeval

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Narva veehoidla.
Narva veehoidla. Foto: Liis Treimann

Vene ametivõimud lasevad Narva veehoidlal Venemaalt Eesti poolele triivinud ujuvsaare paisust läbi tõenäoliselt teisipäeval.


Ida-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse juht Tauno Suurkivi ütles BNS-ile, et ujuvsaare paisust läbilaskmise täpne aeg sõltub tuule- ja ilmaoludest ning sellest, kuidas saar käitub, kuid praeguse seisuga on kõige tõenäolisem operatsiooni toimumise aeg teisipäev.

Suurkivi sõnul ei ole saar viimastel päevadel märkimisväärselt liikunud. "Saar on ainult meetri või paari võrra edas-tagasi liikunud, mida ei saa nimetada märkimisväärseks," lausus ta.

Viimati liikus saar Venemaal asuva hüdroelektrijaama veevõtukanalile lähemale neljapäeval.

Narva veehoidla Vene pool alustas ettevalmistusi ujuvsaare paisust läbilaskmiseks. Ettevalmistuseks on Narva veehoidlas mõnevõrra tõstetud veetaset, et saart läbi lüüside lastes ei langeks veetase allapoole elektrijaamade jaoks vajaliku taseme.

Kokkulepete kohaselt hoiab Vene pool Eesti piirivalvet ja AS Narva Elektrijaamad sündmuste käiguga pidevalt kursis. Lisaks teavitab Vene pool operatsiooni alustamisest üks tund ette valjuhäälse sireeniga, mille kuulderaadius paisu juurest arvatuna on 3-4 kilomeetrit.

Saare paisust läbilaskmise tulemusena võivad operatsiooni järel Narva jõel triivida erineva suuruse ja kujuga paisust läbi lastud saare osised. Samuti võib esineda saare turbasest pinnasest tingitud jõevee sogasust. Eeltoodud mõjud võivad avalduda kogu Narva jõe paisujärgsel osal kuni Narva-Jõesuuni.

Kriisikomisjon soovitab elanikel paisu avanemisest sulgumiseni hoiduda Narva veehoidlal paisust vähemalt 500 meetri kaugusele.

Narva jõel tuleb nii ujudes, kalastades kui ka paadiga sõites tuleb olla väga tähelepanelik saare ujuvate osiste suhtes. Kriisikomisjon kutsub üles ka lapsi eeltoodud ohtudest teavitama.

Saare osised võivad olla ohuks jõe ääres paiknevatele kergrajatistele.

Juuni lõpul pääses kõrgvee tõttu Narva veehoidlas asuva saare küljest lahti ning triivis Eesti poolele umbes nelja hektari suurune metsaga kaetud ujuvsaar.

Ujuvsaar jäi seisma Väike Georgi ja Königsholmi saarte vahel, 400 meetri kaugusel Narva veehoidla paisust. Sel nädalal pääses saar seniselt kohalt lahti ning liikus 200 meetrit põhja suunas, kus ta uuesti madalikule kinni jäi.

Tagasi üles