Täppisalkomeetri tulemused ei kuulu vaidlustamisele

Täppisalkomeetrisse peab vajaliku koguse õhku puhuma kaks korda. Selleks on antud neli katset. Foto: AFP / Scanpix

Lääne-Virus oli eelmise nädala seisuga politsei tabanud kuus roolijoodikut, kellel tuvastati keskmine alkoholijoove ja kelle suhtes korravalvurid alustasid alates 1. juulist jõustunud seaduse järgi kriminaalmenetluse.

Kuuest patustajast enamik on varem erinevate õigusrikkumiste, selhulgas liiklusrikkumiste eest karistatud.

Viimati nabis politsei keskmise alkoholijoobega sohvri kinni eelmise kolmapäeva pärastlõunal. Rakvere politseiosakonna pressiesindaja Mari Riina Rist rääkis, et kolmapäeval kella kolmveerand kolme ajal päeval märkas patrull Kadrina vallas Põima külas ratastraktorit, millele politsei andmebaasi järgi ei olnud tehtud kohustuslikku kindlustust ega tehnoülevaatust.

Alarmsõiduki vilkuritega antud peatumismärguandele reageeris traktorist korravalvurite eest minema sõitmisega. Traktor pööras sõiduteelt põlluteele ja sealt edasi talu hoovi.

Traktori roolis olnud 51aastasel Jüril tuvastas politsei keskmise joobe. Traktorist tunnistas mundrikandjatele, et tegi taluniku juures põllutööd ja rüüpas janu tõttu mitu päeva long-drink'i.

Peatumismärguande eiramist põhjendas Jüri sellega, et ei soovinud traktorit teele seisma jätta.

Et Jüril oli keskmine alkoholijoove, siis alustas politsei kriminaalmenetluse.

Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kuke selgituse järgi saab sohver väärteokorras karistada, kui ühes liitris tema väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi alkoholi.

Piisab ühest rikkumisest

Kui varem kehtinud seaduse kohaselt peeti kogust 0,1-0,24 milligrammi alkoholi pruukimise tunnuseks ehk rahvakeeli jääknähuks, mille eest võis roolikeerajat trahvida kuni 3000 krooniga, siis uue seaduse järgi peetakse nimetatud kogust alkoholi lubatud piirmäära ületamiseks ja politsei võib süüdlasele teha trahvi kuni 6000 krooni.

Lisakaristusena võib sohvrilt võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse 3-9 kuuks. Põhikaristusena võib eksinu jätta pooleks aastaks jalameheks, trahvi sel juhul ei tehta.

Alkoholikogus 0,25-0,74 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus ehk 0,5-1,49pro­milline joove toob alkomeetrisse puhunud sohvrile juba kuni 18 000 krooni suuruse trahvi.

Lisakaristusena võib süüdlase jätta juhiloata 3-9 kuuks. Korduva rikkumise puhul võib lisakaristusena jätta alkoholilembese sõidukijuhi aastaks jalameheks.

Alkoholikogus alates 0,75 milligrammist ühes liitris väljahingatavas õhus ehk 1,5pro­milline joove toob kaasa kriminaalmenetluse. Seda juba esmase eksimuse korral.

Politseikomissar Margo Kukk ütles, et uue seaduse järgi kriminaalmenetlust korduva joobes juhtimise puhul ei alustata, kui joove jääb alla 1,5 promilli. Varem alustatud kriminaalmenetlused, mis enne 1. juulit lahendit ei saanud, lõpetatakse.

Seadusrikkujad kriminaalkaristusest küll pääsevad, kuid politsei kinnitusel saavad kõik karistatud väärteokorras.
Politseikomissar Margo Kukk avaldas lootust, et rangemaks muutunud seadused suudavad roolijoodikuid ohjeldada. Samas nõuab uus seadusepügal alkoholijoobe tuvastamiseks täppisriistu.

Täppisalkomeeter

Lääne-Viru politsei kasutada on kaks 50 000 krooni maksvat Saksa päritolu täppisalkomeetrit. Üks neist on Tapal, teine Rakveres. Neid rakendatakse juhul, kui politseiametnikul on tekkinud kas visuaalsel vaatlusel või esmaseid mõõteriistu kasutades kahtlus, et sohver võib olla alkoholijoobes.

Täppisalkomeetrisse peab vajaliku koguse õhku puhuma kaks korda. Selleks on antud neli katset. Kõikide katsete korral tuleb politseinikul huulik uue vastu vahetada.
Täppisalkomeetri prinditud detailsed mõõtmistulemused on kohtus tõendiks ega kuulu vaidlustamisele.

Kui inimene keeldub alkomeetrisse puhumast või see neljal katsel ei õnnestu, siis võib seaduse järgi teha talle joobeekspertiisi.

Kui varem võis ekspertiisist keelduda, siis uue seaduse järgi mitte. Keeldumise korral on politseil õigus teha joobeekspertiis sunniviisiliselt ehk korravalvurid hoiavad inimest seni kinni, kuni meedik võtab talt vereproovi.

Politseikomissar Margo Kuke sõnul pole sunniviisilist ekspertiisi Lääne-Virumaal veel vaja läinud.