See, mida ma 8. juuni Virumaa Teatajast kirjade rubriigist lugesin, paistis olevat kui sulakuld, ainult et meenutas oma stiililt sutsu ajalehe juhtkirja. Võib-olla isegi mitte seda, sest üleskutsumist ja muidu tarka juttu oli liiga lisnalt.
Sulev Kool: Kriukaga kommentaar valimiste asjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et miks ma õelutsen? Võib-olla just sellepärast, et liialt dotseeriv tundus too Eugen Vegensi sõnavõtt "Kandideerige volikogusse", millest justkui paistis läbi paanika, et äkki nad sunnikud jälle ei tule volikogusid valima ja mis siis kõik juhtub.
Aga mis siis juhtub? Kui: "Väikese seltskonna tõe kuulamine ja kummardamine on väsitav, suunates ühiskonna paratamatute kriisideni."
Kallid sõbrad, niisamuti, kui tolle kirja autor kutsub meid valima uusi, nõnna ka on mõne aja pärast, hiljemalt suveotsal, oodata täpselt samasugust juttu, kus eeldatavasti "õigete otsuste eelduseks on laiapõhjalised arutelud".
Andke andeks, aga ma tõesti ei taipa, kellele ja milleks on praegu, kena suve aegu, tarvis udusevõitu lõpulausete najal külvata hinge segadust, et kui me juba nüüd valimisteks ei valmistu, siis läheb võim jälle kellegi teise kätte, kel ühiskonna üksmeelest, mis omakorda tekitab justkui ühtekuuluvustunnet, sooja ega külma pole.
Seetõttu ei söanda ma teid nii vara kihutada valimiste kokkukukkumisele ega ka jubedalt aktiivsele hääletamisele. Las need eelvalimised, kus muide, mulle tundub, on valijameesteks praegu nii prokurörid, uurijad kui ka muud asjamehed, kes valivad, keda kohtu alla sättida, lähevad mööda. Siis võib-olla valime omaenda mõistuse ja südame järgi sinna neid, keda vaja.