/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2009/07/17/208388t1h8b5f.jpg)
Rakvere Vabaduse platsi planeerimise ja Pauluse kiriku rekonstrueerimise arhitektuurivõistlust võib juba praegu edukaks pidada, sest nn Arvo Pärdi muusikamaja konkurss sütitas kaugelt üle saja arhitekti paljudest riikidest.
Rakvere Pauluse kirik sütitas 136 arhitekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kell 16 kukkus kell ja lõpetati Rakvere Vabaduse platsi planeerimise ja Pauluse kiriku rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse tööde vastuvõtmine. Võistluse tähtaeg oli küll 9. juuli, kuid posti teel laekuvate tööde vastuvõtmise aeg oli nädala võrra pikem.
Rakvere linnavalitsuse referent-juhiabi Mirjam Lukme-Suomalainen rääkis, et esimene võistlustöö tuli Indiast ja jõudis kohale 12. mail. Eile lõuna ajal saabus veel pakk Tšiilist, viimasena laekus 51 minutit enne kella kukkumist üks võistlustöö Eestist.
Otsest statistikat, kust võistlustöid saadeti, ei ole veel tehtud, aga Lukme-Suomalainen ütles, et kaugemate riikidena on juba mainitud India ja Tšiili kõrval silma jäänud USA, Kanada, Jaapan, Korea ja Hongkong, Euroopa maadest rääkimata.
Eesti Arhitektide Liidu esimees Ike Volkov oli suurest osalejate arvust kuuldes meeldivalt üllatunud. "Viimasel ajal saabub konkurssidele töid järjest rohkem, aga nii suurt hulka ei oleks ma küll osanud oodata," lausus ta.
Volkov rääkis, et majanduskriisi ajal on arhitektidel rohkem aega konkurssidel osalemiseks. Kümne tuhande euro suurune peaauhind ei ole tema hinnangul rahvusvahelisel konkursil eriliseks peibutiseks.
"Arhitekti jaoks on reeglina tähtis eneseteostus, kui teed head tööd ja sul on head ideed, küll siis raha ka tuleb," lausus Eesti arhitektide juht.
"Aga mingi preemia peab võitjatele igal juhul olema," lisas ta.
Rakvere linnaarhitektile Raul Järgile võistlustööde arv väga suureks üllatuseks ei olnud. "Eks mingit aimu andis see, et konkursiteadete ja esitatud küsimustele vastuste saamiseks registreeris end umbes 1800 kasutajat," selgitas ta.
Küsimusi esitati aga päris naljakaid. "Tunti huvi, mispoolne liiklus Eestis on, ja küsiti, milline on Virumaa maavärinakindlus," tõi Järg näiteid.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluv endine Rakvere linnaarhitekt Oliver Alver ütles, et žürii jaoks tähendab nii suur võistlustööde hulk väga tõsist tööd ja suurt koormust.
"Aga kindlasti võib sellise tööde hulga juures leida palju uusi ning huvitavaid ideid," lisas ta.
Praeguse ajakava kohaselt peaks žürii langetama oma otsuse augustis ja septembris on Raul Järgil kavas kõik võistlustööd Pauluse kirikusse mõneks ajaks avalikkusele vaatamiseks välja panna.
"Ajagraafik võib siiski muutuda, sest tööde hulk on väga suur ja me ei sunni žüriid iga hinna eest tähtaegadest kinni pidama," kõneles linnaarhitekt Järg.
Taasiseseisvunud Eesti suurima osalejate arvuga avalik arhitektuurikonkurss oli ilmselt 1994. aastal korraldatud võistlus uue kunstimuuseumi projekti saamiseks, tookord oli osavõtjaid 233.
2005. aastal toimunud Eesti Rahva Muuseumi uue maja arhitektuurikonkursile laekus 108 ja tunamullusele Vabadussõja võidusamba ideekonkursile vaid 44 tööd.