Kartulipõldudelt võib sel aastal saada hea saagi, kui lehemädanikutõrje õigel ajal tehtud. Kui sügisel just paduvihma ei vala, mis mugulad vakku mädandab, on linlasel lootus talvekartul osta soodsamalt.
Kartul tõotab anda tänavu head saaki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõmeru valla Rägavere küla taluniku Jaanus Vahemetsa meelest tuleb tänavu hea kartulisaak. Kuigi vihma on omajagu sadanud, pole see kartulile liiga teinud, sest talu kartulipõld asub künkal liivasel maal. "Lehemädaniku oht muidugi on ka tänavu, aga selle vastu tuleb tõrjet teha," rääkis Vahemets.
Vahemetsa talus kasvab 11 hektaril kahte sorti kartulit: varasem "Vinetta" ja hilisem "Laura". Päris varast kartulit tal ei ole, värsket kartulit saab ehk augusti alul.
Kartul konveieril
Väike-Maarja valla kartulikasvataja Mati Mere kavatseb minna kombainiga varast kartulit koristama umbes nädala pärast. Kartulipõld näeb tänavu ilus välja ja saak tõotab kena tulla. "Kõike, nii niiskust kui soojust, on piisavalt olnud," teab ta öelda ka põhjuse.
Olulisimaks kartulikasvataja tööks peab Mere praegu lehemädanikutõrjet.
Mere 28 hektari suurusel kartulipõllul kasvab viis sorti, millest kõige varasem "Flavia".
"Olen valinud sordid nii, et kartul valmiks üksteise järel ja koristada saaks konveiermeetodil," kirjeldab ta tööde käiku. Saagi müüb kasvataja hooldekodudele, sööklatele, lasteaedadele, aga ka eraisikutele.
Sirevere talunikku Gustav Põldmaad, kes on MTÜ Eesti Kartul liige, tuntakse eeskätt seemnekartulikasvatajana. Seemnekartul kasvab 35 ja toidukartul 25 hektaril.
K&G OÜ Saarelt nime all, ametlikul osaühingu nimel olevat rohkem kaalu, läheb kartul müüki 55 hektarilt ja enamasti ühistu kaudu.
Põldmaa kasvatab Saksa sorte, millest eriti nõutud oli tänavu kevadel varasem "Flavia". Gustav Põldmaa on üks neist, kelle põldudel kartulit ei mullata.
Mugulad kasvavad vaos vaid keemia toel, nii jäävad kivid mulla alla ega sega kombainiga koristamist.
Eesti maaviljeluse instituudi teadlane Luule Tartlan kirjeldas tänavust kartulikasvu mõjutavaid tegureid.
"Kevad ei olnud kõige soodsam, mulla soojus oli juuni keskel vaid 13-14 kraadi, ja see polnud hea," teadis ta.
Oleneb, missugusesse vakku ja kui sügava mulla alla mugulad jäävad. Pikalt jahedasse jäänud mugulad on sageli nakatunud tõusmepõletikku. Viimase vastu aitab kodustel lappidel rehaga vao õhemaks tõmbamine, suuremail põldudel äestamine, puhitud seeme ja ka valguse käes eelidandatud mugul.
Mahepõllud umbrohus
Luule Tartlan on märganud, et ilmselt mahepõldudel laiutab tänavu palju umbrohtu - maltsa, orasheina. "See tuleks käsitsi välja kiskuda," soovitab ta.
Lehemädanikutõrjeks leiab teadlase sõnul kauplustest abi, vahendeid on saadaval mitut liiki. "Mahetootjad võiksid aga proovida kümneprotsendilist köömneleotist," annab teadlane nõu.
Luule Tartlan on tähele pannud, et mõnikord näeb turul müügis kartulit, mille seemet tõenäoselt enam ei liigu või kui liigub, siis üliharva. Näiteks omal ajal kuulsat "Adrettat".
Hiljuti Lätis käies ostis Tartlan sealselt müüjalt samuti seda sorti. "Müüja kinnitas, et on "Adretta", aga mine võta sa nüüd kinni, kas on või ei ole, ega tuvastada olegi nii lihtne," võtab teadlane asja väikese huumoriga.
Kartulikasvatus Eestis tema meelest välja ei sure, kuigi pinnad vähenevad, aga eestimaiseid sorte enam õieti polegi.
"Jõgeva sordiaretusinstituudis kasvatatud kartulisorte jätkuks maha panna vaid 4,95 hektarile," nentis ta fakti. "Aga eks sordiaretus ole pikaaegne ja keeruline töö."